Sümfoonilise poeemi "Tartu aastatuhande kajad" esmaettekanne Tartus
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 2026
Kavas:
Jean Sibelius, Viiulikontsert, d-moll, op. 47
Richard Strauss, Alpisümfoonia, op. 64
Ardo Ran Varrese sümfooniline poeem "Tartu aastatuhande kajad" esmaettekanne
Solist Hans Christian Aavik (viiul)
Dirigent Risto Joost
Vanemuise sümfooniaorkester
"Tartu aastatuhande kajad" annotatsioon:
Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, seega täitub sellest 2030 aastal täpselt tuhat aastat. Selle aja jooksul on siin toimunud palju raputavaid sündmusi, ida ja lääne, põhja ja lõuna mõjude kasvu ning kahanemist, suuri konflikte ja ülesehitamisi. Vee- ja maateede ristumiskoht oli paljudele ahvatluseks. Tartu piiskopilinna rajamise varaseimaks ajaks peetakse 1224. aastat.
Tartus leiti 2005. aastal Ülikooli 15 hoovist arheoloogiliste kaevamiste käigus terviklikult säilinud puidust plokkflööt. Tegemist on üliharuldase leiuga: seni teadaolevalt on see kõige paremini säilinud keskaegne plokkflööt (tõenäoliselt pärit aastatest 1350-99). Otseselt selle instrumendi kõla me teoses ei kuule, küll aga viiteid regiviisidele ja keskaegsetele meloodiatele.
Margus Laidre raamat “Dorpat 1558-1708, Linn väe ja vaenu vahel” on hämmastav retk minevikku, suurte konfliktide perioodi. Rahuaega ja ülesehitamist on hiljem häirinud suurpõlengud ja rinnete üleliikumised. Hea allikas on ka uus Tartu Linnamuuseumi raamat “Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi.”
Eesti mõeldi välja Tartus. Madli Puhveli muljetavaldav monograafia “Lydia Koidula” annab sellest ajajärgust rikkaliku pildi. Ülejõe näiteks, on põnev paik, kus on sündinud me teater, laulupeod, film ja kinokultuur, siin avati esimene eestikeelne algkool, tegutsesid olulised seltsid. Ülejõe võib olla Eesti kultuuriloo kontekstis kõige olulisem linnaosa üldse. Seal elas põgusalt meie esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias ning sündis ja kasvas Heino Eller, meie kunstmuusika heliloomingu koolkonna rajaja.
Teose lõpupoole kuuleme viidet Eesti ühe parima helilooja Eduard Oja (eluaastad 1905-1950) Klaverikvintetile. Oja oli Heino Elleri õpilane, tartlane, ning tema teose tsitaadiga soovisin tuua sisse viite 1920-30ndate aastate Tartu kultuurilise õitsengu ajale. See on periood, millest me ammutame siiani inspiratsiooni. Tartus on hea elada, siin lehvib vaimuelu ja kultuuri ning hariduse muusa. Samas oleme jätkuvalt erinevate tsivilisatsioonide ja kultuuride piirilinn…
Vanemuise kontserdimaja
Osta pileteid
