Uus animafilm Yummy

Riiast tõi film möödunud aastal koju ka Short Riga testlinastuste postproduktsiooni auhinna. "Must komöödia, mis algab armastuslooga ja lõpeb koeratoidu konservis," kommenteeris žürii eelmisel aastal.

"Mul on väga hea meel, et film saab lühifilmide maastikul valitsevas ülitihedes konkurentsis sedavõrd võimsa rahvusvahelise avangu," kommenteerib filmi produtsent Aurelia Aasa. "AFI Fest on Oscari-kvalifikatsiooniga festival, mis tähendab, et parimaks tunnistatud lühi-ja lühianimafilm saavad õiguse kandideerida Oscarile. Kahe aasta eest pälvis AFI Festil peavõidu "Sierra", mis jõudis pärast kampaaniat ka Oscarite lühilisti. Panused on seega kõrged ka "Yummy" puhul, " lisab produtsent. 

"Yummy" keskmes on koeratoidu testijana töötav Julia. Pärast lahkuminekut pikaajalisest armsamast ei maitse koeratoit aga enam kunagi endiselt. Filmi režissöör ja kunstnik on Martinus Klemet, produtsent Aurelia Aasa, animaatorid Katarina Skott, Rebeka Kruus, Jelizaveta Mušnikova, Erik Jelle, Hleb Kuftseryn. Helilooja Ardo-Ran Varres, helindaja Matis Rei, häälenäitlejad Ardo Ran Varres ja Maria Taimre-Varres. Filmi tootja on AAA Creative.

Eesti publik näeb filmi esimest korda tänavuse PÖFF Shortsi kavas.

Mängufilm Vari

Režissöör Jaak Kilmi. Stsenaariumi autor Indrek Hargla. Filmi produtsendid: Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent Tuuli Roosma ning tegevprodutsent Adeele Tähemaa. Operaator Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, kostüümikunstnik Anu Lensment ja grimmikunstnik Gristina Pahmann, monteerija Jaak Ollino, helilooja Ardo Ran Varres. Filmi tootjad on Taska Film, Hansafilm ja Apollo Film Productions, Reede. Filmi levitab Hea Film.

Hullumeelse päevik.

Lavastaja
BARZU ABDURAZZAKOV (Tadžikistan)
Kunstnik
RIINA VANHANEN
Valguskujundaja
PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundaja
ARDO RAN VARRES
Produtsent ja etenduse juht
KAREN ADLER

Osades
KRISTO VIIDING

Esietendus 11. oktoobril 2024 Vaba Lava Narva Teatrikeskuses.

https://raaam.ee/project/hullumeelse-paevik-2/

"Käidi ja külvati..." lavateosest sai näitus ERM-is

Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega

27.09.2024 – 15.01.2025 

Näitus „Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega“ on Eesti Rahva Muuseumi suure öönäituse juurde kuuluv kogemussaal, kus külastaja saab avasilmi ringi kõndides mängida killukestega sellest, mille ta muidu öösel maha magab.

Näituse materjal pärineb 2016. aastal esietendunud muusikateatriteosest „Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma”, mis käsitles öö teemat Artur Alliksaare luule ja Ardo Ran Varrese originaalmuusika kaudu. Lavastaja oli Liis Kolle, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, kostüümikunstnik Reili Evart, esitasid Yxus Ensemble ja solistid.

Viime teid valguse ja selle puudumise, varjude, sähvatuste, ööhäälte ja helide, unenägude, viirastuste ja painajate maailma. Iga uni on erineva pikkuse, sügavuse, raskuse ja iseloomuga. Näitusekülastaja saab osaleda varjuteatris, näha värvilisi unenägusid, tunda end kuutõbisena, kehastuda Öökuningannaks, teha ise öömuusikat, mängida valgusega ning oodata päikesetõusu. Saali keskel võib lamamistoolidel pikutades näha laeekraanilt videolõike vaid kahel korral etendunud muusikateatriteosest koos originaalheliga. Seda ala ümbritseb varjude horisont, kuhu külastajad oma varje lisavad.

Kui etendusel koges publik avasilmi und tunni aja vältel ja paigal istudes, siis näitusekülastaja saab ise otsustada, millisesse öö faasi ta kauemaks jääb ning millisest kiiremini läbi läheb, et võib-olla tagasi tulla. Meile, tegijatele, pakub seesugune kunstiteose transformatsioon ühest žanrist teise, ajamõõtmelisest ruumimõõtmelisse lõbu ja huvi ning kogejale loodetavasti äratundmist ja uusi esteetilisi avastusi.

Kuna kõlab Artur Alliksaare luule, on näitus ühtlasi austusavaldus Tartu poeedile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Artur Alliksaar (1923-1966) kuulub tähtsamate eesti luuletajate hulka. Keele- ja kõlavirtuoos, vallatult kukerpallitav sürrealist, ekstaatiline armastuslüürik, teadmamees ja filosoof – tema mitmekülgne, mänguline loojanatuur ühendab triviaalse, fantastilise ja kosmilise, tihti on teemadeks inimese eksistents, mõtisklused elu, surma ja armastuse üle, päev ja eriti öö. Nõukogude võimu poolt represseerituna polnud Alliksaarel eluajal võimalik osaleda “ametlikus” kirjanduselus ning kahjuks ei jõudnud ta ära oodata avaldamiseks soodsamaid olusid. Siiski on tema mõju nii kaasaegsetele kui järeltulevatele kirjandusinimestele olnud tohutu ning tema tekstid on ikka ja jälle inspireerinud muusikaloojaid.

Mis toimub meiega, kui me pole ärkvel? Kas meid seob nähtamatu kollektiivsus või lahustub iga indiviid unes lõputusse üksindusse? Astu sisse ja saa teada.

Viiulid mängivad.

Varjude viiulid.

Viiulite varjud.

Kuhu lendasid muistsete linnuste linnud?

Helid varisevad.

Varjud helisevad.

Taevas on tulisulis.

Hommik on verisulis.

Miks sa oigad unede vahele, naeru vulisev oja?

Viiulid on täis taevast.

Taevas on täis viiuleid.

Silmad voolavad sihitult siia-sinna.

Pisarad purskuvad põlema.

Öö kannab kärbinahast käpikkindaid ja läbipaistvat purpurpunast salli.

(Katkend Artur Alliksaare luuletusest „Kata-stroofe“)

Kuraatorid: Liis Kolle, Ardo Ran Varres

Ruum ja valgus: Oliver Kulpsoo

Kostüümid ja kujundusgraafika: Reili Evart

Helikujundus: Ardo Ran Varres

Pärsia viimase keisri mõrv. Muusikaline kujundus: A. R. Varres

Lavastaja
BARZU ABDURAZZAKOV (Tadžikistan)
Kunstnik
RIINA VANHANEN
Valguskujundaja
PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundaja
ARDO RAN VARRES
Etenduse juht
KAREN ADLER

Osades
JARMO REHA
RIINA MAIDRE
JAAN TRISTAN KOLBERG.

https://raaam.ee/kava/parsia-viimase-keisri-morv-7/

Kuninga käsk. Vanemuise teatri suvelavastus. Laulud: Aapo Ilves/Ardo Ran Varres

Vanemuise teatris esietendub suvelavastus „Kuninga käsk“

Tartu kirjaniku Mart Kivastiku näidend „Kuninga käsk“ räägib ajaloolisest Käsu Hansust ning Tartu ja Tartumaa ajaloost. Fantaasiarohket lavastust mängitakse sümboolselt ülikoolilinna ajaloo alguspunktis, Tartu toomkiriku varemete vahel 28. juunist 14. juulini 2024. Näidendi on Vanemuise teatri suvelavale seadnud Tiit Palu. 

„Kuninga käsu“ läbivaks peategelaseks on nö heal Rootsi ajal elanud Käsu Hans, kes oli üks esimesi eestlasest kooliõpetajaid. Lavastus näitab hetki noorukese ja täisealise Käsu Hansu teekonnast, kus ta täidab Rootsi kuningalt pooljuhuslikult saadud käsku. Kuni käsk pole täidetud, ei või Hans puhata. Nii peab ta rändama sajandite ja pealinnade vahel ning väsimatult kuulutama oma käsku. Just nagu elu ise, on ränd läbi aegade kord lustakas, kord murelik.

Tiit Palu sõnul on suvelavastusterohkes suves „Kuninga käsu“ sihiks anda teatrikeeles tähendus nendele tunnetele, mis meid praegusel keerulisel ajal valdavad: „Pean silmas ellujäämist ja tuleviku ebakindlust, kui lähedal toimub koledaid asju. Käsu Hansul, kes oli esimene eestlasest luuletaja ja kirjutas nutulaulu Tartu hävitamisest Põhjasõjas, on midagi öelda ka meie aja inimesele. Ajalugu pole lõppenud, ajalugu toimub kogu aeg ja koosnebki peamiselt sõdadest.“

Palu sõnul on Mart Kivastiku näidend meist endist: see seletab paljut ja annab pidet ka tuleviku jaoks. „Toomkiriku müüride vahel saab see näidend võimendatud kuju – nagu sisu ja vorm saaks üheks. Nii et me ei aja ainult teatriasja, vaid anname nähtava stenogrammi südamevalule ja -rõõmule, mida muidu oleks kirjeldada raske,“ arutles Palu.

Suvelavastuse peaosas mängib Karol Kuntsel, kelle kõrval on laval Lena Barbara Luhse, Ken Rüütel, Kaarel Pogga, Veiko Porkanen ja külalisena Greg Värnomasing. Oma uues koduteatris astuvad esmakordselt publiku ette EMTA lavakunstikooli tänavused lõpetajad Kristin Prits ja Rasmus Vendel.

Tiit Palu sõnul on noored draamanäitlejad andekad: „Vanemuise trupp on olemuselt ansambel, kuhu uusi näitlejaid rõõmu ja uudishimuga oodatakse. Noortel näitlejatel on lavastuses suured osad ja nad täidavad oma ülesandeid suurepäraselt.“

Elav muusika Ruslan ja Rute Trochynskyi esituses

Näitlejate kõrval astuvad lavale muusikud Ruslan Trochynskyi ja Rute Trochynskyi. Teatrilavastustes kaasategemine ei ole Ruslani jaoks võõras. Teatripublikule on ta ehk tuttav Ugala teatri lavastuste „Maakad“ ja „Elav laip“ kaudu. 2019. aastal musitseeris ka Rute Ugala teatri lavastuses „Ruth“.

Ruslan Trochynskyi sõnul on Vanemuise teatri „Kuninga käsk“ tema esimene suvelavastus. Lisaks on tal kanda hoopis teistsugune roll kui ta juba kogenud on. „Teen koostööd muusika autori Ardo Ran Varresega ning pean kohanduma Aapo Ilvese kirjutatud tekstidega. Kõige tähtsam on, et ma jääksin selle kõige juures iseendaks: inimeseks ja muusikuks, kellena mind teatakse. Olen väga tänulik ja õnnelik, et etenduse lõpus saan esitada ka enda loodud loo. Prohveti rollile kohaselt on minu sõnum suunatud sellele, mis toimub tänases päevas ja tulevikus nii Eestis kui Ukrainas. See laul on mõeldud ühiseks esituseks koos publikuga,“ rääkis Ruslan Trochynskyi.

Muusiku jaoks on uus kogemus ka tütre Rutega ühise teatrilava jagamine. „Äge on jälgida, kuidas ta laval areneb,“ tõdes Ruslan. Nii Ruslan kui Rute leiavad, et elava muusikaga on iga etendus omamoodi, kuigi lauluviis ja sõnad on samad. „Palju sõltub päevast ja publiku energiast,“ arvas Ruslan. Rute lisas, et lavastuse laulud kannavad sügavaid inimlikke väärtusi ja mõtteid, aidates lavalugu inimestele lähemale tuua: „Kohapeal muusika esitamise võlu on muusika unikaalsus ja elastsus, mis annab etendusele rohkelt hingamisruumi,“ ütles Rute Trochynskyi.

„Kuninga käsk“ lavastusmeeskonda kuuluvad lavastaja Tiit Palu kõrval kunstnik Maarja Meeru, helilooja Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, liikumisjuht Kaire Russ ja valguskunstnik Andres Sarv.

E STuudio: Alice Imedemaal. Helilooja: Ardo Ran Varres

Lavastaja: Tanel Jonas
Muusika autor: Ardo Ran-Varres
Laulutekstid: Aapo Ilves
Stsenarist: Ott Kilusk
Kunstnik: Triinu Pungits
Osades: Emily Mäesepp, Annaliisa Kivi, Rosanna Säälik, Thea-Tikker Pikhoff, Triinu Johanna Sepp, Annabret Albert, Elisabet Bachaus, Aigi-Lii Oja, Anette Nurja, Lisette Leopard, Kirke Miina Tegova, Stella Seim, Kristin Ivan, Ida Aleksandra Lillepuu, Katri Kade, Tuulõ Iva, Berit Järveküla, Ida-Marie Möldre, Kertu Juhkam, Tristan Erik Teniste, Mirtel Aal ja kõik E STuudio koori- ja tantsukooli lauljad
Bänd:
Priit Sootla – klahvpillid
Risto Virkhausen – kitarr
Andres Vago – kitarr
Margus Tammemägi – löökpillid
Felix Verlin – bass
Kristin Müürsepp – flööt Etenduse näol on tegemist tänapäevase lähenemisega sisu ja dramaturgiaga etendusega, kus on palju ruumi fantaasiale, põnevusele, tehnilistele lahendustele, koreograafiale ja jazz-, pop-, rock- ning isegi klassikalisele koorimuusikale. Kõik see seotakse kõrgetasemelise heli-, valgus- ja visuaal- ning pürotehnikaga, mida üks fantaasiaetendus nõuab. Muusikali sisu ja dramaturgia on põnev ja lastele ning noortele töö- ja esitusprotsessis suurepärast väljundit pakkuv. Muusikal on mõeldud kõigile, kes peavad lugu teatrist, muusikast, fantaasiast laval, heast naljast, põnevast kaasaelamisest!
E STuudiol on Tartu linna kultuurielus oluline roll ning mitmekesiste kontsertprogrammidega on meie koorid, solistid ja ansamblid rikastanud viimaste aastate kultuurimaastikku Tartus. Meie kooride konkursside tulemused on E STuudio nime viinud rahvusvahelisele tasandile.

https://kool.estuudio.ee/alice-imedemaal/

Uma Pido 2024. Vahemuusikad: Ardo Ran Varres

Peopäeval
1. juunil 2024

kell 18 UMA PIDO peakontsert Intsikurmu laululaval
Rahvale on peopaik avatud kella 16.30st.

Lavastaja Diana Leesalu, kunstnikud Marion Undusk ja Martin Mikson, liikumisjuht Ingmar Jõela, nukulavastaja Taavi Tõnisson. Peo vahenumbrite muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres.

Kaasa löövad:
3800 suurt ja väikest lauljat,
tantsupundid Põlva Päntajalad, Hopser ja Veriora Vingerdi,
solistid Mari Kalkun, Meelika ja Meelis Hainsoo, Contra, Hilje Murel, Andres Mähar jt,
saateorkester Riivo Jõgi eestvõtmisel ja Karmid Torud,
kõik see rahvas, kes Intsikurmu kokku tuleb.

Ardo Ran Varrese sound art installatsiooni “Juhan Liivi heliilm” avamine

EMP 2024

Vanemuise kontserdisaali fuajees, enne ERSO kontserti

Ardo Ran Varres

“Juhan Liivi heliilm” – sound art installatsioon, kõlakunsti installatsioon.

2024. aasta 30. aprillil täitub 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Tema märkmetest, loomingust ja monograafiast inspireerituna loob Ardo Ran Varres helimaastiku, kus kuuleme Liivi loomingus ja väljaütlemistes peegelduvaid helisid. Füüsiline objekt, kus helid kõlama hakkavad, on stiliseeritud büst koos postamendiga, selle autor on Terje Kiho.

Ardo Ran Varres: Minult telliti heliline installatsioon suunava märksõnaga “omailm”. Kuna 30. aprillil täitub Juhan Liivi sünnist 160 aastat ja et olen filmi “Vari” helilooja, siis tekkis mul idee teha sound art teos pealkirjaga “Juhan Liivi heliilm”. Tema poeesiast, proosast ja mälestustest-monograafiast olen selekteerinud akustilisi viiteid ja sidunud need reaalseks helimaastikuks.

Audiomaterjalina kasutan peamiselt viimase kümne aasta jooksul tehtud loodussalvestusi. Seejärel tekkis mõte, et installatsioonil võiks olla ka vaadeldav osa – Liivi büst – ja selle kõrvadest võiks paiskuda välja nimetatud heliteos. Büstile andis näomulaaži filmis Juhan Liivi kehastanud näitleja Velvo Väli. Butafor on Terje Kiho.

Novecento Linnateatris.

Ardo Ran Varrese juubelikontserdi ülekanne Eesti Raadio esimesest stuudiost

Laupäev, 23 märts kell 19 "Täna kontserdisaalis" Ardo Ran Varrese juubelikontserdi ülekanne Eesti Raadio esimest stuudiost. Esiettekanne: "The Anonymous Whistleblower". (Kristin Müürsepp - pikoloflööt, Nikita Shiskov - elektroonika) Esimest korda kõlab ka aleatoorne pala "CHNOPS - Essential Life Elements", mis on kirjutatud Ensemble Auftaktile koosseisus Soo-Young Lee klarnetil, Miina Laanesaar viiulil ja Maila Laidna klaveril. Lisaks esinevad Ens. Floridante, Kristo Käo ja klaveriduo Kadri-Ann Sumera, Maila Laidna.

Uus CD: 13 pala kahele klaverile eesti runoviisidel

Klassikaraadios tähistatakse Ardo Ran Varrese juubelit

Teatrilembene helilooja Ardo Ran Varres tähistab 19. märtsil 50. sünnipäeva. Sel puhul leiab Klassikaraadio saatekavast 18.–23. märtsini mitmeid helilooja loomingule pühendatud saateid.

Ardo Ran Varres alustas muusikuteed klarnetimängijana. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõigepealt lavakunstikateedris ja hiljem Helena Tulve käe all ka heliloominguklassis.

Aastatel 1996–2003 töötas ta näitlejana Rakvere teatris ja Eesti Draamateatris, aastatel 2003–2011 tegutses ta Eesti Draamateatri muusikajuhina. Heliloojana on ta teinud koostööd paljude lavastajate ja mitme Eesti teatriga, kirjutades muusikat rohkem kui 70 lavastusele, filmile, seriaalile ja kuuldemängule .Muusikuna on ta tegutsenud ansamblites Eriti Kurva Muusika Ansambel, Raadio Maria, Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev ning Helimustrid.

2022. aasta märtsis tuli esiettekandele tema klarnetikontsert "Kahe tu(u)le vahel". 2022. aasta mais esietendus Vanemuise teatris Varrese esimene täispikk ooper "Põrgupõhja uus Vanapagan". 2023. aasta detsembris esietendus Ugala teatris progressiivne rokkmuusikal "Prints ja kerjus", millele Varres muusika kirjutas.

Ardo Ran Varrese juubelinädal Klassikaraadios

Esmaspäev, 18. märts kell 19
"Ooperiõhtu", Ardo Ran Varrese ooper "Põrgupõhja uus vanapagan"

Ühel päeval kolib Põrgupõhja tallu Jürka koos naise Lisetega. Ta on veider mees, kellel pole saabudes kaasa võtta ei loomi, tööriistu ega justkui täpset arusaamistki, kuidas talumehe elu käib, ent see-eest on tal kindel siht: tema soovib saada õndsaks. 

Ardo Ran Varrese esimene ooper on loodud Tammsaare romaani põhjal, libreto autoriks on Kristi Klopets. Ooperi esietendus toimus Vanemuise teatris 6. mail 2022. Peaosades on Koit Soasepp, Rasmus Kull, Annaliisa Pillak, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Atlan Karp, Simo Breede, Pirjo Jonas jt. Vanemuise okestrit ja koori juhatab Risto Joost. Ooper on salvestatud tänavu 16. ja 17. jaanuaril Tartu Vanemuise väikeses majas. Helirežissöörid olid Andres Olema ja Ats Treimaa, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus, toimetaja Anne Aavik.

Sirbi laureaat 2023

Sirbi laureaadid 2023

Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres.

Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“.

Bioloogi ja tõlkija Lauri Laanisto Sirbis ilmuv sari „Ääremärkusi teaduse vahelt“ on nagu mõnus lonkimine läbi teaduse, kultuuri ja ajaloo labürintide, kus iial ei või teada, kuhu viib järgmine mõttekäänak või milline on järgmine assotsiatsioon, mis omakorda edasi viib. 

Muusika-, teatri- ja filmipõllul tegutsev Ardo Ran Varres äratas Sirbis 2023. aastal tähelepanu artiklitega, kus käsitles sõna „helikunst“ problemaatikat.

Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Laureaatide täisnimekirja leiate Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.

Progerokkmuusikal "Prints ja kerjus" Ugala teatris.

Esiettekanne "Uudissõnu/Unarsõnu" Ens. Floridante

https://klassikaraadio.err.ee/1609149695/kontserdisaalis-euroopa-tippsolistid-tuuri-dede-ja-peter-spiskky

Ardo Ran Varres:
"Barokkmuusika puhul räägitakse klassikalise retoorika ja loomuliku kõne olulisusest muusika loomisel ja ettekandmisel. Oma uudisteost planeerides tuli mulle meelde üks põnev raamat nimega "Uudis- ja unarsõnu" (T. Erelt, R. Kull, H.Meriste. Kirjastus Valgus 1985) See raamat sisaldab vanemaid, murdelise tüvega sõnu, mis on unarusse jäetud ja seega mõjuvad värskelt (hola, ihmjas, kaadama, luider, nugris, pihkama, suulas, tari, velbas), uuenduslikke sõnu, mis nüüd 38 aastat hiljem on tavapärased (andur, eend, eirama, haagis, helkur, jäide, kohuke, säilik, taidlema, ulme, veermik, üllitama) ning täiesti kummalisi ja veidraid uudissõnu (iibama, eetma, eluma, jallis, keetel, rõõnama, sürd, tõõbe, vasa). Sarnasest loogikast lähtudes komponeerisin ka teose "Uudissõnu/Unarsõnu" kasutades komponentidena baroki elemente, nüüdismuusika võtteid ja unarusse jäänud runoviise."

Otseülekanne Niguliste kiriku Antoniuse kabelist pühapäeval, 12. novembril kell 19.

Toonmeister on Siim Mäesalu, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus, toimetaja Kersti Inno.

Arvustus: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kindla-visiooniga-kava/

Huvitav oli Floridante barokk­orkestri kava lahendus: otsekui ajendatuna Purcelli-Britteni ühenduslülist (meistrid on ammutanud inspiratsiooni eelkäijate teostest) oli uudisteosena osaliselt ette kantud Ardo Ran Varrese „Uudissõnu/Unarsõnu“ asetatud kahe Purcelli võimsa partituuri vahele: ühel pool kõlas sissejuhatusena Dido kaebelaul „When I am laid in Earth“, mis võtab oma traagilisusega publiku hingetuks, ning teiselt poolt suubus uudisteos Purcelli chacony’sse g-moll Z 730. Selles kava punktis toimusid kontserdilaval suurimad koosseisu ja rolli muudatused: muidu kontserdi keskmes olnud tipp­solistid Spissky ja Dede, keda polnud kumbagi uudisteosesse kaasatud, taandusid, millest oli mõneti kahju. Ettenägelikult oleks võinud tellida teose kogu kooslusele – usun, et helilooja oleks sellest võimalusest meelsasti kinni haaranud, eriti kuna Varres osutab teose saamisloos sõnalisele inspiratsioonile. Kuna teose terviklik ettekanne ootab aga alles ees, siis saab olukorda veel muuta. [Teos esitati siiski tervikuna, kuigi esitatud versioon erines partituurist, mis anti mõni päev varem tutvumiseks arvustajale. Niisiis teost enam ei muudeta. Toimetaja täiendus.]

Teos iseenesest avardab veelgi varajase muusika interpreetidele ja nende instrumentidele muusikat kirjutanud eesti heliloojate nimistut. Koostöö nüüdisheliloojate ja varajase muusika interpreetide vahel on Eestis olnud küllatki tihe juba alustades ansamblist Hortus Musicus, kes on esitanud nii Eesti kui ka teiste maade heliloojate uudisloomingut. Praegu on püsivalt tegutsenud ka vokaalansambel Vox Clamantis, duo Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe, klavessiinil (aga ka klavikordil) on tõenäoliselt enim uudisteoseid ettekandele toonud Ene Nael (nii solistina kui ka Una Corda koosseisus). Eesti heliloojate selliseid teoseid, mis on kirjutatud varajase muusika ansamblitele, on aastakümnetega saanud aina rohkem. See teema vajab kindlasti eraldi läbiuurimist.

Ardo Ran Varres on oma uues teoses võtnud vaatluspunktiks barokkmuusikale omase mõtlemise, basso continuo käsitluse, eesti runoviisidest inspireeritud bassiliini ja ka nüüdismuusikale omased aleatoorilised võtted. Helilooja on jätnud interpreetidele piisavalt vabadust. Teos algab sooloklavessiinile kirjutatud hingestatud ja kuulama paneva sooloosaga, millele lisanduvad hiljem tšello- ja viiulipartii. Selle lühikeseks jäänud sõõmu jooksul võis tõdeda, et Varres on tabanud varajase muusika instrumentide olemuse ning tema muusika on väga fantaasiarikas ja kujundlik, mistõttu on mõistetav tema sagedane kaasamine teatri- ja filmimuusika heliloojana. Lõbusat äratundmist pakkus ka teose tšellopartiis kõlanud rahvalauluviide. Jään ootama teose terviklikku ja ilmselt ka instrumentaariumi mõttes täiendatud esiettekannet 2024. aasta kevadel.

Üks mõte veel. Kavalehel on kenasti kirjas esitatavad teosed, ometi puudub seal mujal netis kättesaadav Ardo Ran Varrese sissejuhatav tekst uudisteose kohta [teose annotatsioon on kavalehel olemas – toimetaja täiendus]. Järgmine kord võiks see info lähemal olla, et selle tekstimaterjaliga kohtuks iga juhuslik kontserdikülastaja.

Mirje Mändla

Dokfilm Pitka legend. Originaalmuusika. Rež. Ain Mäeots

NEGOTIATING PEACE. Originaalmuusika. Kosovo, Priština. Lav. B. Neziraj

Sõbralõks. Esietendus Valmiera teatris

Lavastaja ja autor Kersti Heinloo

Helilooja Ardo Ran Varres

Lavastus Maavärin EMTA CPPM tudengitega. Lavastaja Kim Collier. Muusikaline ja helikujundus Ardo Ran Varres

Muusika Leeni Linna lühifilmile Ööbik.

Heli ja Keel. Mõtisklusi sõnast ja mängust. The “Ultimate” Truth

HELIjaKEEL 2022/2023. Maailmavaated

Mõtisklusi sõnast ja mängust. The “Ultimate” Truth

Ardo Ran Varrese muusika

20.02.2023 kell 19 Süda saal, Teatri- ja Muusikamuuseum

Filosoofiline vestlusring sõnast ja mängust elus ja loomingus: Arne Merilai, Hasso Krull, Donald Tomberg, Ardo Ran Varres, Madis Arukask

Esitajad: HjaK ansambel koosseisus Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Rasmus Kull (tenor), Priit Volmer (bass), Iris Oja (metsosopran), Diana Liiv (klaver)

Kunstnik: Natali Mällo Fotod: Ruudu Rahumaru

Gorikaturist. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres

Mängufilm "Kuulsuse narrid" Helilooja Ardo Ran Varres

Narva, linn mille me kaotasime. Lav. Julia Aug. Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres

Saated Vinüül Klassikaraadios.

Kooriteose "Suur maalritöö" Eesti esiettekanne. Kammerkoor Kolm lindu.

Keelpillikvarteti

Esiettekandele tuli ka "Monoodia Jaan Räätsa mälestuseks". Esitaja: Olja Raudonen

Artiklid ajalehes Sirp, ajakirjades Muusika ja TMK

Muusikaline- ja helikujundus lavastusele Ukuaru

http://suveteater.ee/emajoe-suveteater/kava/ukuaru/

Ida-Virumaal esietendub lavastus “Diktaator, naljamees ja liiderdaja”

https://kultuur.err.ee/1608653977/ida-virumaal-esietendub-lavastus-diktaator-naljamees-ja-liiderdaja

Põrgupõhja uus Vanapagan. Algupärane ooper Vanemuise teatris.

Kristi Klopetsi libreto
A. H. Tammsaare samanimelise teose põhjal

Helilooja Ardo Ran Varres
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Dirigent Martin Sildos või Taavi Kull
Lavastaja Vilppu Kiljunen ^Soome
Kunstnik Iir Hermeliin

https://www.vanemuine.ee/repertuaar/porgupohja-uus-vanapagan/

Foto: Taavi Lutsar

Ardo Ran Varres saates Plekktrumm

https://etv2.err.ee/1608572512/plekktrumm

Foto. Priit Mürk

Muusika lavastusele Armuleivasööja. Vanemuise väike maja.

Mike Poultoni töötlus Ivan Turgenevi näidendist

Tõlkija Kalle Hein

Lavastaja Robert Annus

Stsenograaf Liina Tepand

Kostüümikunstnik Gerly Tinn

Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres

Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)

Osades Aivar Tommingas, Lena Barbara Luhse, Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk Külalisena, Saara Kaljujärv Külalisena, Anette Pärn Külalisena

Dokumentaalsari Metsavennad.

ETV-s alustab kolmapäeval, 30. märtsil uus ajalooline dokumentaalsari "Metsavennad", mille esimest osa esitleti sel nädalal kinos Artises.Metsavendlus kui Eesti ajaloo karmimaid peatükke tekitab siiani väga vastakaid arvamusi. Esmajoones tähendas metsavendlus tuhandete inimeste püüet varjata end võõrvõimu vägivalla eest, kuid sellel oli ka teine tahk - metsavendlus oli Eesti viimane relvastatud vabadusvõitlus.Ajalooline dokumentaalsari "Metsavennad" võtab esimest korda Eesti teleajaloos ülevaatlikult kokku selle traagilise ja karmi ajajärgu. Kes olid need inimesed, kes hoidsid rahvuslippu kõrgel ka kõige punasemal perioodil, tuues pahatihti ohvriks enda elu? Millega nad igapäevaselt tegelesid ja kuidas elasid? Milliste jõhkrate meetoditega üritas nõukogude võim vastupanu lämmatada? Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad sarja 11 osas vastuseid toonaste sündmuste tunnistajad, veel elus olevad metsavennad ning Eesti metsavendluse eksperdid ja ajaloolased.Sarja stsenarist-toimetaja on Tõnis Leht, arhiivitoimetaja Ruth Alaküla, saatejuht Rasmus Kagge, režissöör Erle Veber ning produtsent Laur-Leho Kaljumets. Helilooja Ardo Ran Varres. Mitu aastat ette valmistatud sarja juures olid konsultantidena abiks Eesti Kaitsejõudude ülem Martin Herem ja arheoloog Mauri Kiudsoo.

Klarnetikontserdi esiettekanne. Solist Signe Sõmer. 4. märts 2022, Tartus. Vanemuise sümfoonikud, dirigent Atvars Lakstīgala (Läti)

Klarnetikontsert “Kahe tu(u)le vahel” (2021)

(Clarinet Concerto "Between Two Blazes/Breezes")

I Con smania

II Con calma

III Guerresco

Teose pealkiri viitab kahe tuule või tule vahel viibimisele, mis minu meelest on sümptomaatiline meie tänasele päevale. Vastandlikku informatsiooni on pea kõige kohta. Polariseerumine toimub kõikmõeldavates küsimustes. Kui sa aga poolt ei taha valida, siis valitakse see sinu eest. Nõnda ongi kontserdi esimene ja kolmas osa kui kaks vatandjõudu: naiivsus ja agressiivsus mis otsivad teineteise poole teed. Keskmine osa püüab leida nö. kolmanda tee võimalust, vaadates sügavamalt endasse. Solist on lisaks eelnimetatud probleemistikule veel kõhklemas ka oma “mina hääle” veenvuses, mis väljendub kahe erineva pilli vaheldumises solistipartiis (in B♭ ja in E♭ klarnetid).

Kontserdi kirjutamise idee tekkis mul 2020. aastal, mil olin just valmis saanud täiemahulise ooperi “Põrgupõhja uus Vanapagan” partituuri. Siin on mitmeid viiteid ooperile ja selle orkestratsioonile, näiteks keskmises osas kasutan vastandliikumises sama helirida, mida ooperi lõpupoole võtmestseenides. Nõnda valmisiki kõigepealt kontserdi II osa ja alles seejärel need poolused, (I ja III osa) mille vahel mõtteline peategelane on sunnitud viibima.

Pühendan selle teose klarnetist Signe Sõmerile ja oma klarnetiõpetajale Hans Suurväljale.

H. Suurväli (1933-2004) oli silmapaistev klarnetist ja pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis. Karm, nõudlik ning väga pühendunud, nii teda mäletan. Paljud kartsid teda just kareda “väliskoore” pärast aga sisimas oli tegu sooja ja hooliva inimesega. Minu isa, kes enne sõda mängis muuhulgas ka saksofoni, soovis et õpiksin seda pilli. Kuna TMKK-s saksofoni ei õpetatud, siis sai valitud paralleelinstrument klarnet. Mäletan, kuidas isaga vaatasime üht USA filmi, kus Benny Goodman jämmis oma kolleegidega mõnusat klarnetisvingi. See jättis sügava mulje, selgus et pill on lisaks klassikalise muusika kontekstile väga edukas ka nö. rütmimuusika žanrites. Klarnet on ülimalt väljendusrikas, kiireid passaaže  ja kontrastset dünaamikat võimaldav instrument. Selle tämber on eriline, mille üheks põhjuseks on pilli ülesehitusest johtuv paaritute ülemhelide võimendumine. Näiteks W. A. Mozart hindas klarnetit väga, pidades selle heli kõige lähedasemaks inimhäälele.

Vennad Lõvisüdamed Vanemuises

Heiki Leis

Autor Astrid Lindgren
Dramatiseerija Staffan Götestam
Tõlkija Vladimir Beekman
Lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Maarja Meeru
Muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres
Lavatrikkide konsultant Enar Tarmo
Lavavõitluse õpetaja Kaire Russ
Laulusõnade autor Aapo Ilves
Videokunstnik Juho Porila
Valguskunstnik Tõnis Järs

Osades Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Artur Mäeots, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov, Markus Kõrkjas

Fragments of Humanity. Dokfilmi esilinastus Docpoint Helsinkil 2022. Rež. Elli Rintala, helilooja Ardo Ran Varres

Kosovon sodassa ihmisarvo sirpaloitui serbihallinnon ja albaanien vapautusarmeijan hirmuteoissa. Totuudet uhrien kohtaloista värjäytyivät, minkä takia Helena Rannan johtama suomalainen oikeuslääketieteellinen tutkijaryhmä sai tehtäväkseen toimia puolueettomana tahona ja selvittää tapahtumien todellisen kulun.

Elli Rintalan dokumentti palaa sotavuosien selvitystyöhön yhdistellen vanhaa videomateriaalia uuteen kuljettaen samalla taidokkaasti rinnalla eri osapuolien näkemyksiä. Näkemyksissä ilmenevät eriäväisyydet paljastavat niin konfliktinratkaisun haasteet kuin puolueettomuuteen kätkeytyvät ristiriidatkin. Kuten Ranta toteaa: ”Totuushan on aina konflikteissa se ensimmäinen uhri.”

Vaikka tutkijaryhmän lähtökohtana on kertoa vain totuus tapahtumista, eri osapuolet vaativat heiltä enemmän: tukea omille näkökannoilleen. Puolueettomuuden säilyttäminen vaatii Rannalta jatkuvaa tasapainottelua sekä neuvottelutaitoa, koska liiallinen ystävällisyys tai empatia saattavat asettaa koko selvityksen objektiivisuuden kyseenalaisiksi. Toisaalta totuus on uhka, joka tuo ilmi valheet ja syylliset. Tutkimuksen eteneminen ei ole yksioikoista, etenkään tulehdusherkän konfliktin keskellä.

Ranta ajautuu jännitteisiin tilanteisiin, joiden kiperyyttä dokumentin musiikkimaailma korostaa palaten kaiken taustalla olevaan surumielisyyteen – ihmisarvon haurauteen ja vaikeuteen kohdata totuus.

Iisa Arvelin

Alkuperäinen nimi: Helena Ranta – Sodan viimeinen sana
Kieli: suomi, englanti, serbia, albania. (ruotsi)
Tekstitys: englanti
Kesto: 57 min
Ikäraja: K12
Vuosi: 2022
Tuotantomaa: Suomi

Ohjaaja: Elli Rintala
Tuottaja: Ari Matikainen
Tuotantoyhtiö: Kinocompany
Käsikirjoitus: Elli Rintala, Ari Matikainen
Leikkaus: Tuula Mehtonen, Matti Näränen
Kuvaaja: Marita Hällfors, Bujar Berisha
Musiikki: Ardo Ran Varres
Äänisuunnittelu: Janne Laine

Esietendus: Ema, kas meie kass on ka juut? Autor-lavastaja: Julia Aug. R.A.A.A.M

See on näidend sellest, kuidas inimene oma rahvusest teadlikuks saab. Sellest, millega ja milliste traumadega see seotud on. Kuidas jõuab inimeseni teadmine endast maailmas. Sellest, milline valik tuleb teha. See on etendus, kus me esitame iseendile küsimusi: mis peab juhtuma inimesega, kes hakkab naerma, narritama, kiusama teist inimest lihtsalt sellepärast, et too on juut. Ja siis võtab endale õiguse teist inimest tappa, sest too on juut. Holokaust – üks kõige hirmsamaid lehekülgi kaasaegse Euroopa ajaloos. Üks kõige raskemaid teemasid ka Eesti jaoks. Kas sellest peab rääkima? Või on parem seda teemat mitte puudutada, sest ta on siiamaani väga valulik? Või vastupidi, et sellest peab rääkima, sest vastasel korral, me unustame ka nende nimed, kes päästsid Eestis juute Teise maailmasõja ajal?

Autor-lavastaja JULIA AUG. Kunstnik POLINA GRECHKO (Venemaa). Valguskunstnik PRIIDU ADLAS (Draamateater). Videokunstnik LAURA ROMANOVA (Vaba Lava). Muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES. Laval ELINA REINOLD, LOVIISE KAPPER, OTT KARTAU ja TAAVI TEPLENKOV (Draamateater).

F. Zelleri Ema, Ugala teatris.

Lavastaja

Tanel Jonas

Kunstnik

Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)

Valguskunstnik

Villu Konrad

Muusikaline ja helikujundaja

Ardo Ran Varres

Tõlkija

Margus Alver

Osades

Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga, Klaudia Tiitsmaa

Esietendus 1. oktoobril 2021 Ugala teatri väikeses saalis.

Noorsooteatri uuslavastus: Poiss ja liblik. Helilooja Ardo Ran Varres

Poiss ja liblik

Anton Hansen Tammsaare miniatuuril ja Ardo Ran Varrese muusikal põhinev visuaalteatrilavastus väikelastele

Muusikaline rännak maailma südamesse, lähimale aasale tuttavas metsatukas. Kuhugi, kus on kogu maailm koos. Maailm, mille üle rõõmustada ja muretseda, mida hoida ja armastada.

Etenduse piletiga sissepääs Tammsaare muuseumisse 50% soodustusega. Ühtlasi soovitame 5-7 aastastele Tammsaare muuseumi töötuba “Poiss ja liblik”.

Mängivad

Laura Nõlvak ja Mirko Rajas

Autor Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja Leino Rei
Kunstnik Erki Kasemets 
Helilooja Ardo Ran Varres
Valguskunstnik Triin Rahnu

Esietendub 12. septembril 2021 väikeses saalis.

Animafilm "Tartu aknad, mu arm" Helilooja: Ardo Ran Varres

Esilinastus toimub 7. augustil fesivalil Tartuff.

Nõidkapteni needus. Helilooja A. R. Varres

Osalised: 

Kapten Rodriguez - Pääru Oja

Kapten Lee Morgan - Mikk Saar

Munk - Janek Joost

Alex - Ingel Mikk

Lucas - Juss Haasma

Lisaks on laval veel 40 harrastusteatrite näitlejat ja 10 last.

Autor: Reeli Reinaus

Dramatiseeringu autor/lavastaja: Anti Reinthal

Kunstnik: Riina Degtjarenko

Muusika ja helikujundus: Ardo Ran Varres

Läbi kõigi elude ma otsin sind…

Lavastaja DAMIR SALIMZIANOV (Udmurtia). Kunstnik RIINA VANHANEN. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES. Tõlk TIIT ALTE. Laval JANE NAPP (Endla Teater),  KRISTO VIIDING (Eesti Draamateater), PIRET KRUMM, MARTIN KÕIV ja KRISTJAN SARV.

raaam.ee

Segakoorilaule 2021. Noodiriiul.ee

Kogumiku sisukord:
Mariliis Valkonen/Peep Ilmet Hingan
Mart Siimer Laudamus
Mari Vihmand/Adam Cullen Olematus
Mari Amor/Valdur Mikita Jumala juurde saamise test
Ardo Ran Varres/Marie Heiberg Minu laulus on jäänud üks igatsus järgi
Kadri Hunt/Uku Masing Jõuluööl
Andres Lemba Ubi caritas
Andres Lemba Salve Regina

Uudisteos Eesti muusika päevadel 2021. 13 pala kahele klaverile Eesti runoviisidel I-VI

Juudit VAT teatris. Helilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres

Muinasjutumöll. Autor ja lavastaja Damir Salimzianov Helilooja: Ardo Ran Varres

Narva Vaba lava.

DocPoint festivali avafilm "Sea aasta". Rež. Raimo Jõerand. Helilooja: Ardo Ran Varres

Pärnu Punane torn sai moodsa sisu. Helikujundus ja originaalmuusika: Ardo Ran Varres

Toimetaja: Marko Tooming

https://www.err.ee/1180204/parnu-punane-torn-sai-moodsa-sisu

Nad tulid keskööl Tallinna Linnateatris. Lav. D. Leesalu. Helilooja ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres

Autor

Mark Hayhurst

Lavastaja

Diana Leesalu

Tõlkija

Triin Sinissaar

Kunstnik

Jaagup Roomet

Helilooja ja muusikaline kujundaja

Ardo Ran Varres

Valguskujundaja

Rene Liivamägi

Helikujundaja

Arbo Maran

Videokujundaja

Lauri Urb

https://linnateater.ee/lavastused/nad-tulid-keskool/

Baskerville'ide koer Karlova teatris. Lav. Peep Maasik. Helilooja: Ardo Ran Varres

• AUTOR Arthur Conan Doyle
• LAVASTAJA Peep Maasik (TEMUFI)
• DRAMATURG Mihkel Seeder (VAT Teater)
• KUNSTNIK KARMO MENDE
• HELILOOJA ARDO RAN VARRES
• OSADES Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit

"Sõjasõltlane" VAT teatris. Lav. S. Keedus. Helikujundus: A. R. Varres

Lavastuse aluseks on rindeoperaator Jon Steele'i 2002. aastal ilmunud ülemaailmne bestseller, kus autor kirjeldab oma kutsumuse saatanlikku ja samas erutavat olemust. Töö rindeoperaatorina viis teda ühest kriisikoldest teise. Vaid loetud meetrid muutsid tsiviliseeritud linnatänava sõjatsooniks, kus iga järgnev sekund võis osutuda viimaseks. Operaatorina oli Steele´i ülesanne aga unustada igasugune alalhoiuinstinkt ning söösta otse kuulirahe keskele, sest kogu maailm pidi nägema, mida sõda inimestega teeb.

Loo lavastab filmirežissöörina tuntud Sulev Keedus, mängivad Kristo Viiding (Eesti Draamateater) ja Karolin Jürise.

Ardo Ran Varrese autorikontsert 29. okt 2020 kl 19 Tartu Jaani kirikus. Hingede öömuusika.

Ettekandele tulevad seitse teost, mis loodud viimasel kümnendil ning video- ja heliinstallatsioon “Tuul”.

Uudisteose “Päikesering” aluseks on  Doris Kareva samanimeline 12-osaline luuletsükkel.

Helilooja pühendab teose oma ema Taimi Varrese (1933-2020) mälestusele ja ka kõigile nendele, kes käesoleval erakordsel aastal on meie hulgast lahkunud. Sit tibi terra levis.

Kontserdil astub üles Tartu Uue Muusika Ansambel laiendatud koosseisus, kunstiline juht Kadri-Ann Sumera.

Videokunstnik: Alyona Movko, Helirežii: Tammo Sumera

Foto: Gabriela Urm

Minu Georg Ots.

Minu Georg Ots

Lavastus räägib kuuest naisest, kelle elus on tähelepanuväärset rolli mänginud Georg Ots ja tema looming.

“Ma olen õnnelik, kui kasvõi üks inimene, kuulates minu laule, tunneb vajadust teha midagi kasulikku ja head teistele.” Georg Ots

Sa arvad, et su elu on juba paika loksunud, et oled leidnud oma tee ja tead, mida sa tahad. Oled vaevu seda jõudnud mõelda, kui järsku lööb sind miski kujuteldamatu jõuga ja kõik pöördub pea peale. Ja sa võid karjuda, vastupanu osutada, enda elu eest põgeneda, aga kõige keerulisem on – võtta neid muutusi, kui hädavajalikke. Ometigi peitub viimases just leppimine, mis paradoksaalsel kombel elu loodetavasti paremuse poole suunab.

See on lavastus inimestest: eneseküllastest ja mittevajalikest, omadest ja võõrastest. Lastest, kes kordavad vanemate saatusi ja vanematest, keda piinab süütunne. Kui kõike võib mõista, aga muuta ei saa midagi.

Niisamuti on see lugu tantsudest üksindusega. Surmaga. Ja armastusega Georg Otsa laulude saatel.

Autor

SLAVA DURNENKOV 

Lavastaja

ARTEM USTINOV 

Kunstnik

ERVIN ÕUNAPUU

Kostüümikunstnik

LIISA LIKSOR

Helilooja

ARDO RAN VARRES

Valguskunstnik

PRIIDU ADLAS

Laval

ÜLLE KALJUSTE (Eesti Draamateater)

RIINA MAIDRE

KÜLLI REINUMÄGI

KATRIN PÄRN

LIIS HAAB

INGRID MARGUS

Esietendus: 13. septembril 2020 Vaba Lava Narva teatrikeskuses

Kestus: 1h 40 min

Kuuldemäng ja valgusetendus "Tuledes Paunvere". Muusika ja helirežii: A. R. Varres

Originaalmuusika lühifilmile Karl ja Carla.

VÄRSKE VERE kogumiku raames leiab aset Andres Keili verivärske düstoopia «Karl ja Carla» maailma esilinastus. Film vaatab huumoriga lähitulevikku, kus ühiskonna ülereguleerimine on viinud ootamatute tagajärgedeni igapäevastes inimsuhetes; peategelasi kehastavad Sten Karpov ja Elina Purde. Tootja: Pimik

Esilinastus 23. aprillil kell 17 Netikino.ee; kell 18 Elisa Elamus ja Telia.

Sümfoonia ühele külalisetendused Torontos

Originaalmuusika ja helikujundus. PÖÖRIÖINE PULMAPIDU. Liikuv video- ja valgusetendus truudusest, ajast ja armastusest!

Eesti Vabaõhumuuseum äratab üheks talvekuuks ellu iidse muinasjutu ning unustusehõlma vajunud mütoloogilised tegelased. Tule ja saa osa pimedatel talveõhtutel toimuvatest elamuslikest jalutuskäikudest, mis avavad ukse müstilisse maailma. Külastajad saavad üleloomuliku võime näha suletud uste ja akende taha, kus toimetavad tegelased, keda palja silmaga ei näe ning kes haihtuvad koos kuke kolmanda kiremisega.

Taavi Varmi loodud videoinstallatsioon Andres Noormetsa stsenaariumile koos Ardo Ran Varrese helikujundusega on projitseeritud muuseumi talutarede, aida, tuuliku ja muude hoonete seintele ning katustele.

Kuuest punktist koosnev Eesti mütoloogial põhinev lugu koos jalutuskäiguga hilisõhtuses muuseumis kätkeb endas pildikesi imemuinasjutust, kus võib kohtuda sepikotta sõrgu rautama tulnud vanapagana, krattide, aga ka heade majahaldjatega.

Originaalmuusika, muusika- ja helikujundus. Videomapping "Tartu vaim" (A. Merilai, M. Koldits, A. Tenusaar. Tartu Ülikool)

Filmihelilooja Richard Harvey PÖFFil. Music Meets Film. Modereeris Ardo Ran Varres

Originaalmuusika lavastusele "W"

W

Teatrisaaga. 150 aastat kirge ja armastust

Aastal 1870 sünnib midagi täiesti ootamatut. Sünnib miski, mis muudab määravalt rahva ja kultuuri saatust. Sünnib omakeelne teater.

Läbi muutuvate aegade, edu ja glamuuri, hävingute ja tuhast tõusmiste, inspiratsiooni ja kunstivaimustuse, avangardi ja rahvalikkuse, kaotuste ja leidmiste on see uskumatult ebatõenäoline nähtus kestnud ja kasvanud juba 150 aastat. Vahetuvad dekoratsioonid ja kostüümid, stiilid ja voolud, lavastajad ja koristajad, tantsud ja laulud, teatrijuhid ja rahanumbrid, repliigid ja tegelased, riigikorrad ja näitlejad – keegi ega miski pole igavene. Aga teater jääb … või mitte?

Esietendus 16. novembril 2019 Vanemuise suures majas

Autorid Loone Ots, Anu Tonts, Ain Mäeots, Rein Pakk

Lavastaja Ain Mäeots

Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull

Heliloojad Tauno Aints, Ardo Ran Varres, Leslie Da Bass

Stsenograaf Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)

Kostüümikunstnik Gerly Tinn

Valguskunstnik Rene Liivamägi

Laulutekstide autor Aapo Ilves

Valguskunstnik Rene Liivamägi

Koreograaf Britt Kõrsmaa

Helirežissöör Miikael Haamer

Lavastusdramaturg Anu Tonts

Öömuusika lamamiskontsert Tartu Jaani Kirikus

Öömuusika lamamiskontsert: Ardo Ran Varres (heliinstallatsioon) & Maria Elisaveta Roosalu (videoinstallatsioon)

november 1, 2 2019 @ 22:00 - 23:55

Uuslavastus: Kapten Mihkel. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres

www.raaam.ee

ADC*E Eesti Disainiauhinnad 2019 Kuld (kategooria Keskkond/Varia, ajutine, eriobjektid)

Esiettekanne: Eesti muinasjutt. Koondorkester 27. laulupeol

23.06.2019 Originaalmuusika lavastusele Juudit www.raaam.ee

30.04.2019 Ühisvaratragöödia. (Puhkpilliorkestrile) Maailma esiettekanne. World Music Days 2019 https://www.worldmusicdays2019.ee/et/ Eesti Rahva Muuseum Politsei- ja Piirivalveorkester Dirigent Hando Põldmäe

18.03.2019 Minu Eesti vanaema. Julia Augi lavalugu. Muusikaline kujundus Ardo Ran Varres „Minu eesti vanaema“ on esmalt lavastus identiteedist ja küsimustest, mille inimene endale esitab: „Kes ma olen?“ Ning vastustest, mida neile püütakse leida. Lavastus räägib sellest, kuidas kaotatakse ja leitakse oma Kodumaad. Lavastaja Julia Aug (Venemaa) Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Jaak Prints, Laura Kukk (NUKU), Gert Raudsep. Korraldaja Vaba Lava SA, R.A.A.A.M.

28.01.2019 I. Bergmani Persona. Originaalmuusika ja helikujundus Ardo Ran Varres Persona Ingmar Bergmani psühholoogiline draama Tuntud näitlejanna Elisabet Vogler variseb „Elektra“ etenduse ajal vaimselt kokku ning lõpetab rääkimise. Teraapia ei anna loodetud tulemusi ning arst otsustab ootamatu ravivõtte kasuks: ta saadab Elisabeti koos noore hooldusõe Almaga kenasse suvemajja mererannal. Elisabet vaikib, ent järk-järgult avab Alma tummale patsiendile oma sisemaailma … „Persona“ jõudis publiku ette maailmakuulsa Rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmani filmina aastal 1966, peaosi mängisid Bibi Andersson ja Liv Ullmann. Film on ekraanile jõudmisest alates andnud põhjust lugematuteks analüüsideks, interpretatsioonideks ja debattideks. Esietendus 26. jaanuaril 2019 Vanemuise väikeses majas Lavastaja Ain Mäeots Tõlkija Ülev Aaloe Kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater) Videokunstnik Emer Värk Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres Osades Linda Kolde, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Veiko Porkanen või Ain Mäeots

15.01.2019 Filmimuusika teemaline intervjuu. Filmus.ee https://filmus.ee/interview-ardo-ran-varres.html

14.01.2019 Originaalmuusika filmile Joh. Pääsukese tõeline elu. Rež: H. Volmer Kopli kinokompanii 2019

03.01.2019 Ardo Ran Varres kehastab Hardi Volmeri mängufilmis Oskar Kallast

02.01.2019 Pärnu Endla kolleegipreemia: 2018 aasta kunstnik-kujundaja on helilooja Ardo Ran Varres Parimaks lavastajaks kuulutati Aare Toikka, kes tõi lavale 3. novembril esietendunud draama „Elu ja armastus“. Aasta kunstnik-kujundaja on helilooja Ardo Ran Varres, keda premeeriti lavastuste „DreamWorks“ (helilooja) ning „Elu ja armastus“ (muusikaline kujundaja) eest.

06.12.2018 Ardo Ran Varres Film Music Band live video 28.11.2018 Lohe needus. Muusika autor ja helikujundaja Ardo Ran Varres Helen Käiti samanimelise raamatu ainetel. Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! Õde-venda ootab ees hirmuäratav seiklus täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi. Esietendus 30. novembril 2018 Draamateatri suures saalis. Lavastaja Kersti Heinloo Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater) Valguskunstnik Airi Eras Muusika autor ja helikujundaja Ardo Ran Varres Liikumisjuht Raho Aadla Osades: Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Viire Valdma, Liisa Saaremäel, Aleksander Eelmaa, Inga Salurand, Pääru Oja, Sander Roosimägi, Merit Kruus. 19.11.2018 Taevas Narva kohal. Videomapping Narva Aleksandri kirikus „Taevas Narva kohal“ Videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib meile loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest, Narvast muutuvas ajas. Mineviku peatüki sulgenud Narva ärkab ja tärkab taas elule. Vesi – eluallikas avaldub nii loodusjõuna kui peenemate struktuuride kaudu. Vesi on mõjutatav, ta reageerib ja mäletab. Mõningaid vihjeid inimeste hingesuurusest toovad meieni pühakute heateod, kes on kõik kunagi olnud tavalised inimesed meie endi seast. Stsenaarium Donald Tomberg, muusika ja helid Ardo Ran Varres, video ja animatsioon Taavi Varm. 06.11.2018 Lavastus Elu ja armastus. Originaalmuusika. Pärnu Endla teater LavastajaAare Toikka (VAT Teater) Andrus Kivirähki näidend A. H. Tammsaare romaani järgi  kunstnik  Pille Jänes valguskunstnik  Margus Vaigur muusikaline kujundaja  Ardo Ran Varres koreograaf  Marge Ehrenbusch lavavõitluse koreograaf  Tanel Saar (VAT Teater) videokujundaja Argo Valdmaa 29.09.2018 BERLIINI EESTI KULTUURIPÄEVAD 2018 Sümfoonia ühele. Allegro con moto KAMA3 KAVA 6. OKTOOBRIL Üritused toimuvad Brotfabriki Bühnel aadressil Caligariplatz 1, 13086 Berlin. 17.00-18.00 prof. dr. Cornelius Hasselblatti eestikeelne loeng „Uitmõtteid uuema eesti kirjanduse ümber“ 18.00-19.00 paus 19.00-20.30 Tartu Uue Teatri etendus “Sümfoonia ühele. Allegro con moto” Pärast etendust vestlus lavastaja ja autori Ardo Ran Varrese ning näitleja Aleksander Eelmaaga 21.30-22.00 paus 22.00-23.00 Viktor’s Joy‘ kontsert 28.09.2018 33 variatsiooni. Helikujundaja Ardo Ran Varres Moises Kaufmani draama See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel. Vaataja ees rulluvad lahti kaks eraldiseisvat, kuid paralleelselt kulgevat lugu: üks kahesaja aasta taguses Viinis, kus helilooja Ludwig van Beethoven (Guido Kangur) püüab oma kasvavast kurtusest hoolimata luua oma elulõpu üht olulisemat teost. Teine  kulgeb tänapäevases New Yorgis ja Bonnis, kus muusikateadlane ja Beethoveni ekspert Katherine Brandt (Marika Barabanštšikova) püüab mõista, miks helilooja leidis pikka aega inspiratsiooni just ühest lihtsakoelisest valsist. Ta otsustab oma kiiresti süvenevast haigusest hoolimata kaevuda arhiividesse, et otsida sellele küsimusele vastust. Kunsti- ja loominguküsimuste kõrval on Kaufman samaväärselt käsitlenud inimsuhteid, mistõttu tasakaalustab ülevaid ja hingekriipivaid teemasid südamlik ja veidi nukralt koomiline lähenemine. Kriitikud on Kaufmani näidendit nimetanud kultuurilooliseks detektiivlooks ja võrrelnud seda hiljaaegu ka Vanemuise laval olnud Tom Stoppardi „Arkaadiaga.” Lavastuses kõlavad Andre Hinni ettekandes katkendid Beethoveni klaveriteosest „33 variatsiooni Diabelli valsi teemale”. Esietendus 6. oktoobril 2018 Vanemuise väikeses majas Lavastaja Heiti Pakk Kunstnik Maarja Meeru Videokujundaja Juho Porila Helikujundaja Ardo Ran Varres Valguskujundaja Imbi Mälk Liikumisjuht Marika Aidla Osades Marika Barabanštšikova, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Guido Kangur (Eesti Draamateater), Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Andre Hinn 09.09.2018 Ardo Ran Varres Film Music Band. 15 September kl 19 Tartu uues teatris Näitleja ja helilooja Ardo Ran Varres on juba 22 aastat tegelenud teatri- ja filmimuusikaga. Ta on kirjutanud originaalmuusikat kümnetele sõna- ja nüüdistantsulavastusetele, dokumentaal- ja mängufilmidele. 16. septembril annab Ardo Ran Varres Tartu Uues Teatris oma koosseisuga Ardo Ran Varres Film Music Band kontserdi, kus tuleb esitamisele enam kui 20 aasta jooksul loodud filmi- ja teatrimuusika paremik. Samuti on oodata muusikalisi üllatusi, mis pole veel teatrilavale jõudnud.   Koosseis: Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner (löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres.   Erikülaline: Liisi Koikson 02.09.2018 Ardo Ran Varres Film Music Band. 12 September kl 19 Hobuveskis Uus hooaeg toob Tallinna Linnateatrisse uued helid. Käivitame sügisel värske kontserdisarja Lai 47 asuvas Hobuveskis, kus astuvad üles muusikud, kes on tuntud oma teatri- ja filmimaailmale loodud heliteostega. Iga kontsert on ainulaadne võimalus kogeda elavas esituses muusikat autoritelt, kes on andnud oma loominguga näitekunstile hindamatu helilise lisamõõtme. Teater on teatavasti eri valdkondi siduv kunstivorm, soovime seda ka uue kontserdiseeriaga Hobuveski hubases õhustikus esile tuua. Sarja esimene kontsert toimub 12. septembril algusega kell 19.00. Esinejaks on Ardo Ran Varres Film Music Band koosseisus Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner (löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres ise. Erikülalisena liitub bändiga imeline Liisi Koikson! Esitamisele tuleb valik viimase 20 aasta jooksul loodud teatri- ja filmimuusika hulgast, sealhulgas Tallinna Linnateatri lavastuses kõlanud teoseid (Ardo Ran Varres on kirjutanud muusikat lavastustele „Tõestus“, „Krabat“ ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“). Kontserdil on samuti põhjust oodata muusikalisi üllatusi, mis pole veel teatrilavadele jõudnud. Hooajal 2018–2019 soovime igal aastaajal viia Hobuveski üheks õhtuks muusikalainele. Esimene kontsert algavas sarjas toimub seega sügisel, järgmiseid esinejaid on oodata juba talvel ja kevadel. Info uute kontsertide kohta ilmub Linnateatri kodulehel hooaja jooksul. Koosseis: Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner (löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres. Erikülaline: Liisi Koikson 21.07.2018 Muusikaline kujundus ja helikujundus lavastusele Kostja ja Hiiglane Tekst: Mart Kivastik   Lavastus:  Aleksandr Ogarev Esietendus Viinistul: 25. juulil 2018   www.raaam.ee 17.06.2018 Üliõpilasfestival Gaudeamus. Tantsupeo muusikaline kujundus Ardo Ran Varreselt 22.00 Tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”. Tartu Tamme staadion täitub jaaniöö salapära ja tärkava armastuse vaimsusega. Eesti esimesel öötantsupeol ühendatakse esmakordselt festivali pikas ajaloos rahvatantsu kaasaegse tantsuga. Toome staadionile jaaniõhtule omast salapära ja müstikat ning kolme väikerahva jaanitraditsioone. Lavastuse idee on kantud Juhani Pütsepa loost, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon. See on romantiline ja seiklusi täis lugu, mis mõjub nagu vana legend või müüt jaanipidude tekkest. Valgus on selles etenduses lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter. Etenduse lavastaja on Renee Nõmmik, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning valguskunstnik Meelis Lusmägi. 13.06.2018 Originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele Vürst Gabriel. Tallinna Linnateater 04.06.2018 Elektroakustilise loomingu kontsert 5 juunil kl 15 Tartus, Elleri kooli Tubina salis 27.04.2018 Ardo Ran Varres channsonnier Gruber Frankenstein Foto: Rene Jakobson 16.04.2018 Apis Mellifera. Esiettekanne Eesti muusika päevadel 2018 Lõppkontsert. Silmapiirijoon Neljapäev 19 aprill Kell 19 Estonia kontserdisaal (Estonia pst 4) Piletid 15/10 Yxus Ensemble Dirigent Kaspar Mänd KAVA Robert Jürjendal (1966) “Raba” keelpillikvintetile, puhkpillikvintetile ja löökpillidele (2018, esiettekanne) Jüri Reinvere (1971) “Ecotone” / “Ökoton” löökpillidele ja fonogrammile (2007) Helena Tulve (1972) “ligne d’horizon” / “Silmapiiri joon” suurele ansamblile (2005, Eesti esiettekanne) Erkki-Sven Tüür (1959) “Lichttürme” / “Valgustornid” viiulile, tšellole ja klaverile (2016) Pärt Uusberg (1986) “Sisekõla” suurele ansamblile (2018, esiettekanne) Ardo Ran Varres (1974) “Apis mellifera” / “Meemesilane” tšellole, akordionile, live-elektroonikale ja fonogrammile (2017, esiettekanne) Tundub, et kontserdi üks kokkupuutepunkt EMPiga ja võib-olla alateadlikult püha teema on loodus ja keskkond, mure selle pärast, mis sealt silmapiiri tagant võib ükskord paistma hakata. Yxus Ensemble’iga seonduvalt on kindlasti väärt märkimist, et astume üles suure sinfonietta koosseisuga. Pärast Nyyd Ensemble’i lõpetamist kümmekond aastat tagasi on see praegu Yxusele esimene ja loodetavasti mitte viimane kava, mis tuuakse välja dirigendi käe all. Leho Karin   30.03.2018 Ardo Ran Varres TKO 25. KÕIKVÕIMAS - FRANKENSTEIN TALLINNA FILHARMOONIA MUSTPEADE MAJA, VALGE SAALKUUPÄEV04.04.2018KELLAAEG19:00PILET20/15 € ARDO RAN VARRES (šansoneer) TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ja dirigent RISTO JOOST Steve Reich "Clapping Music" Erkki-Sven Tüür "Action" Steve Reich Duett kahele sooloviiulile ja keelpilliorkestrile (solistid Harry Traksmann ja Olga Voronova) John Cage "Water Walk" (solist Risto Joost) Heinz Karl Gruber "Frankenstein!!" Ardo Ran Varres "Concentra" keelpilliorkestrile (avalik esiettekanne)   Fotod: Rene Jakobson 01.03.2018 Dreamworks. Uuslavastus Endla teatris autor Ivan Võrõpajev tõlkija Tiit Alte lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar kunstnik Rosita Raud valguskunstnik Margus Vaigur helilooja Ardo Ran Varres liikumisjuht Rauno Zubko lauluõpetaja Elo Kesküla laval Sten Karpov, Liis Karpov, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum-Vihmar, Carmen Mikiver, Jekaterina Novosjolova, Ago Anderson, Lauri Kink, Lauri Mäesepp ja Ingomar Vihmar „Meie unistused ongi meie töö, mida me peame iga hinna eest tegema hästi.“ Esietendus 3. märtsil 28.02.2018 Uue koorimuusika kontsert. Kammerkoor Head ööd, vend. 3. märtsil 2018 kell 16 Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis 4. märtsil 2018 kell 17 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses 5. märtsil 2018 kell 20 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis Kavas: Jõeleht (uudisteos), Jürjendal (uudisteos), Kruusmaa (uudisteos), Kõlar (uudisteos), M. Kõrvits (uudisteos), Külama (uudisteos), Siimer (uudisteos), Valkonen (uudisteos), Varres (uudisteos) Dmitri Bulgakov (oboe) Dirigent: Pärt Uusberg 03.02.2018 Originaalmuusika lavastusele Faust DRAAMA VANEMUISE SUURES MAJAS ESIETENDUS 03.02 - 19:00 J.W.Goethe tragöödia Johann Wolfgang von Goethe filosoofilisel tragöödial „Faust“ on maailmakirjanduses palju sugulashingi. Elu mõtte ja igavese nooruse otsingud ning moraali ja eetika, patu ja põrgu, ihade ja auahnuse keerukalt läbipõimunud maailm läbib kõiki neid teoseid võimsa keerisena. Goethe ligi kuuekümne aasta jooksul loodud teos on maailmakirjanduse tuntuim tõlgendus keskajast pärit legendist, mis räägib mehest, kes müüb oma hinge nooruse ja maiste rõõmude eest saatanale. Fausti sunnib saatanaga lepingut sõlmima tema soov maailmast rohkem teada saada. Aastaid kabinetivaikuses toimetanud õpetlane Faust ning kurjuse deemonina teda saatev Mefistofeles siirduvad tutvust tegema „inimeste maailmaga” , leidmaks inimlikku tõde ja ilu. Tõlkija August Sang Lavastaja ja dramaturg Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) Kunstnik Pille Jänes Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres Osades Andres Mähar, Reimo Sagor, Linda Kolde, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Priit Strandberg, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Jaanus Tepomees 23.01.2018 DocPoint Tallinna avafilm: Rodeo. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres Taasiseseisvunud Eesti esimesele põhiseaduslikule valitsusele, mis saab noore ja kogenematu peaministri Mart Laari juhtimisel võimule 1992. aasta sügisel, ei ennustata valitseva kaose keskel paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat, viies ellu hulga radikaalseid reforme. Soov “plats puhtaks lüüa” – vabaneda täielikult okupatsiooniaja pärandist ja eelmise valitsuse „pehmest“ teest, teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Aga kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Usalduse hoidmisest ja kaotamisest rääkiva loo keskmes on konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel, kus peaministril jääb häid valikuid järjest vähemaks. See on avameelselt ja paraja eneseirooniaga jutustatud ühe kaasaegse riigi loomise lugu. Lugu noortest idealistidest, kellest saavad poliitikud. Keel: eesti, inglise, rootsi, soome Subtiitrid: inglise Originaalpealkiri: Rodeo Režissöör: Kiur Aarma, Raimo Jõerand Riik: Eesti Aasta: 2017 Kestvus: 75 min Operaator: Manfred Vainokivi Montaaž: Matti Näränen Heli: Horret Kuus Muusika: Ardo Ran Varres Produktsioon: Kiur Aarma, Ari Matikainen / Traumfabrik & Kinocompany Linastub:   Kino Artis, saal 1: Neljapäev 01.02 - 18:00 13.11.2017 Originaalmuusika lavastusele Öökuniganna Piret Jaaksi 2015. aastal kirjutatud tänapäevane näidend "Öökuninganna" on haarav lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses Berliini ooperiteatris laulnud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat kohanema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev ja saatuslik sündmustik vallandub noore sotsiaaltöötaja ilmumisega Elli lävepakule. Jaaksi näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe elusaatuse näitel hingede kokkupõrkest, lahtitõukest ja tantsust, "parim enne möödas" hirmust ning sellest, mis meist jääb, kui oleme kord läinud… Lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen, helilooja Ardo Ran Varres, laval Liina Tennosaar ja Martin Tikk Karlovateater.ee 21.10.2017 Originaalmuusika ja helikujundus lavastusele Beatrice. Teater Vanemuine Beatrice Siret Campbelli tulevikuromanss “Beatrice” on vaatemänguline armastuslugu, mille tegevus toimub lähitulevikus. Lavastuse tegevus leiab aset mõnekümne aasta pärast, kuid loo tegelased ei ole leiutajad ega superkangelased, nad ei reisi seni avastamata planeetidele ega oma laserrelvi. Tom ja Kristi on tavalised inimesed, kes püüavad elada oma elu ja teineteist armastada. Hetkel, kui nad kaotavad kõik, avaneb ootamatu lahendus, mille abil oma maailm tagasi saada. Kaotus jääb, kuid elu võib jätkuda. See elu on aga midagi väga enneolematut. Lavastus uurib mitmeid tulevikuga seotud küsimusi. Kui tehnoloogiline areng jätkub samas või veelgi kiiremas tempos, siis millisest maailmast me end peatselt leiame? Mida oleme me juurde saanud ja millest ilma jäänud? Millega oleme harjunud? Kuidas muutuvad uutes oludes meie olemus, unistused ja vajadused? Igavese elu soov on tõenäoliselt alles ka tulevikuinimestel. Mõte surematusest on ju paeluv ja püüd seda saavutada veelgi ihaldusväärsem. Tänapäeval püüdleb mõni meist igavese elu poole oma hinge eest hoolitsedes ja lootuses jätkata surmajärgset eksistentsi mõnes paremas paigas. Teise religiooniks on toitumine või eluviis, et lükata sel moel oma bioloogilise lõpu saabumist võimalikult kaugesse tulevikku. Teadusele ja tulevikutehnoloogiatele vaadatakse igavese elu kontekstis aina suuremate ootusega. Ühte sellist võimalust uurib ka „Beatrice“. Esietendus 21. oktoobril 2017 suures majas Lavastaja Ain Mäeots Kunstnik Maarja Meeru Videokunstnik ja visuaal-elektrooniliste lahenduste autor Emer Värk Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres Valguskunstnik Meelis Lusmägi Liikumisjuht Britt Kõrsmaa Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Liina Tennosaar, Karol Kuntsel, Silver Kaljula (Must Kast), Nora Ann Lunge või Elise Mustkivi Foto: Karoliina Kase 05.10.2017 Muusikaline kujundus VAT Teatri lavastusele "Sirgu Eesti"   Oleks võinud minna ka teisti EV100 teatrisari "Sajandi lugu": Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis koguni, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühisele nõule jõutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand suuresti just ajalookäsitlusel. ETENDUS:   Autorid: Aare Toikka ja Mihkel Seeder Lavastaja: Aare Toikka Kunstnikud: Henry Griin ja Aare Toikka Valguskunstnik: Sander Põllu Kostüümikunstnik: Keili Retter Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres Koreograaf: Marge Ehrenbusch Koor: Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent Anneli Surva) Osades: Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots 15.09.2017 CD New Estonian Chamber Music Vesik, Eespere, Kõrvits, Tulve, Tally, Varres, Maltis, Kõrver Eesti Muusika Infokeskus 2017 http://emic.ee/?sisu=tootekataloog2&mid=36&kat=41&id=1633&lang=est&kataloog=1 Ardo Ran Varres (1974) „The Field Of Now“ [„Praegu-väli“] flöödile, klarnetile/bassklarnetile, vioolale, kahele klaverile ja live-elektroonikale (2013) 16.43 Tartu Uue Muusika Ansambel: Oksana Sinkova (flööt), Tõnu Kalm (klarnet), Kadri Rehema (vioola), Kadri-Ann Sumera (klaver), Jaan Kapp (klaver) 21.07.2017 Ardo Ran Varres kehastab lavastuses Roosi Nimi Casale Ubertinot Esietendus 13. juulil 2017 Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes Teater Vanemuine. Lavastaja Tanel Jonas Fotod: Heikki Leis 04.07.2017 Originaalmuusika lavastusele Praegu pole aeg armastamiseks Inimesed, me teeme oma elu äärmiselt keeruliseks… Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad. Ma tahaksin, et peale meie etenduse vaatamist tahaks inimesed välja lülitada kõik, unustada absoluutselt kõik, kõik peale ühe – olla koos nendega, keda sa armastad. See on tõsine teema selles lõbusas näidendis.   Lavastaja Damir Salimsjanov (Udmurtia) kunstnik Ervin Õunapuu helilooja Ardo Ran Varres valguskunstnik Priidu Adlas etenduse juht Tuuli Raadik   Näitlejad Kristo Viiding, Mari Liis Lill, Martin Kõiv, Ott Kartau (kõik vabakutselised) Harriet Toompere (Draamateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater) www.raaam.ee Esietendus 5. juuli 2017 Kolga mõisas 15.06.2017 Originaalmuusika teledokumentaalile "Hetk ajaloos" (40 osa) ERR Režissöör: A. Lepasar  Autor: R. Jõerand etv.err.ee/listing/elusaated/hetk_ajaloos/ 21.04.2017 Sümfoonia ühele. Allegro con moto / Tartu Uus Teater Esietendus 21. aprillil 2017       Ardo Ran Varrese debüütlavastus, mis on üles ehitatud kui muusikateos. Sõnad, mõtted, liikumine, rütmid ja helid on reastatud ja komponeeritud pigem klassikalise muusika kui harjumuspärase dramaturgia reeglite kohaselt. See ei takista aga lavaltoimuvat teatrietendusena vaatamast ja nägemast. On vana mees ja on tema esimene raadio täis helisid, hääli ja mälestusi. Ta mäletab koos oma raadioga kõike. Ta teab, mis juhtuma hakkab. Kui saaks vaid sekkuda ja ajalugu muuta! Heli ühendab meid ja on seda ühel või teisel moel teinud läbi inimkonna ajaloo. Inimese vaikuseotsingud tähendavad tegelikult mõtisklemiseks sobiliku ruumi otsinguid, mitte ihalust vaikuse enese järele. Nagunii tuleb lõpuks välja, et me teeme mõttetööd kõige paremini siis kui kuuleme lähikonnas teisi inimesi. Lärmakas maailmas on õiglus, mõõdukus ja inimlik mõõde ülimalt olulised. Heli sügavam olemus tähendab, et teatud määral on see alati ühisomand. Kui heli kulgeb vabalt läbi õhu nõuab see teatavat laadi “ela ja lase teistel elada” eetost. Hollandlaste 1970. aastate müravähendamise kampaania ajal võeti kasutusele üks lööklause ja vahest on käes aeg see taaselustada. See ütles lihtsalt… “Olgem üksteise vastu tasased.” See võib meie tänapäevase maailmaga harjunud kõrvadele tunduda pisut lahjavõitu ning vaidlustes, ängides ja kahtlustes läbinämmutatud ja ärakäiatud. Ent see tuletab meelde, et isegi tänapäeval tuleb heli ohjata mitte tehnoloogia ega jõu, vaid eetika abil. Selleks on vaja maailma kus keegi pole teistest märkimisväärselt valjuhäälsem ja kus kedagi ei suruta ähvarduste sunnil surmavaikusesse, vaid kus kõik võivad igapäevast elu elades ümiseda, vilistada, ja omavahel rääkida – ja kuulda teisi sedasama tegemas. David Hendy “Müra, helid ja hääled.”  Laval ALEKSANDER EELMAA (Eesti Draamateater) Hääled raadios GARMEN TABOR jt Lavastaja ja muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES Dramaturg DONALD TOMBERG Kunstnik HENRY GRIIN www.uusteater.ee   31.03.2017 Ardo Ran Varres Tallinn Music Weekil Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu https://tmw.ee/et/kava/klassikaraadio-contemporary-music-stage https://tmw.ee/et/artistid/ardo-ran-varres 28.03.2017 Original music for the play Mister Green (VAT Theatre)   MISTER GREEN Visual theatre for young people about the forest Authors and dramaturgs: Giuditta Mingucci (theatre Elsinor) and Mihkel Seeder Director: Helen Rekkor Designer: Annamaria Cattaneo (Italy) Video designer: Henry Griin Composer: Ardo Ran Varres Performing: Rauno Kaibiainen Planned premiere March 29, 2017 in National Library Theatre Hall Production is a part of the project Platform Shift+ and a co-operation between VAT Theatre and theatre Elsinor (Italy).   02.01.2017 CD Käidi ja külvati...tutvustav saade Klassikaraadios klassikaraadio.err.ee 13.12.2016 Plaadi presentatsioon 20.11.2016 Originaalmuusika varjuteatrilavastusele Tähelaps “Tähelaps” on muinasjutt leidlapsest, kes arvatakse olevat pärit tähtede juurest. Vaene puuraidur võtab poisi oma perre ja laps kasvab teadmises, et ta on eriline. See ei mõju talle hästi. Ta on hoolimatu ja julm nii inimeste kui loomade suhtes. Katsumusrohketel eneseotsingutel saab ta kogeda oma pettekujutelmade purunemist, kõige kaotamist ja lõpuks tõelise ime sündi. Sellest kujuneb rännak, mida ise läbi elada ei tea, kas julgeks ... kuid mis kutsub kaasa, mõtlema neile, kes on praegusel hetkel hädas. Vahel piisab vähesest, et inimene tagasi rajale aidata: piisab tähelepanust, hoolimisest, armastusest. Ja need on meis kõigis ju olemas? Vormilt on “Tähelaps” varjuteatrilavastus, mille visuaalne ja mänguline teatrikeel virgutab noore vaataja kujutlusvõimet, toidab fantaasiat ja paneb mõtte liikuma pisut teistmoodi tajude abil. Autor Oscar Wilde Tõlkija Krista Kaer dramatiseerija ja lavastaja Leino Rei Kunstnik Marion Undusk Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres Valguskujundaja, heli- ja valgustehnik Martin Meelandi Lavatehniline juht Ragnar Veemaa Nukumeistrid Kairi Rosenblad ja Ragnar Veemaa Mängivad Kärt Reemann ja Helgur Rosental (Tartu Uus Teater) Inspitsient ja abistav kätepaar Annemari Parmakson Esietendus 22. novembril 2016 Karlova Teatris 12.11.2016 Ardo Ran Varrese intervjuu Heiner Goebbelsiga http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/muusikateater-on-koige-keerulisem-kunstivorm/ 11.11.2016 Tallinna Muusikakeskkool 55. Kontsert Helikee B-majas Heliloojad: Tiina Kiilaspea, Lea Gabral, Mati Kuulberg, Tarmo Lepik, Lepo Sumera, René Eespere, Rein Rannap, Jüri Tamverk, Ville Kell, Anto Pett , Urmas Sisask, Margo Kõlar, Kaido Suss, Priit Pajusaar, Mart Siimer, Mari Vihmand, Rauno Remme, Toomas Trass, Eerik Semlek, Tõnu Kõrvits, Kerri Kott a, Helena Tulve, Tõnis Kaumann, Jüri Reinvere, Katri Rebane, Mari Amor, Ardo Ran Varres, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Kairi Kosk, Kristjan Randalu, Andrus Rannaääre, Ülo Krigul, Mihkel Kerem, Liis Viira, Liisa Hirsch, Maria Kõrvits, Evelin Seppar 09.11.2016 Originaalmuusika lavastusele Perekond Linden John B. Priestley peredraama Heas realistlikus laadis peredraama räägib laiemas mõttes aegade muutumisest, minevikuga leppimisest ja tuleviku määramise võimalustest. Priestleyle iseloomulikult viib tegevus Inglise keskklassi perekonnaringi, seekord väikese ülikoolilinna ajalooprofessori Robert Lindeni koju. Nädalalõpuks isa 65. sünnipäeva tähistama kogunenud perekonnaliikmed toovad tahtmatult kaasa oma lahendamist vajavad mured ja probleemid, mis puudutavad ühiskonna valupunkte laiemalt. Teise Maailmasõja lõpp on süstinud kõikidesse põlvkondadesse uut teotahet, uusi mõtteid ja kavatsusi, kuid ka hirmu ja vajadust oma väärtushinnanguid muuta. Nagu see on ka tänapäeval. Briti kirjandusklassiku John B. Priestley (1894-1994) romaanid ja näidendid on ammust aega ulatunud ka Eesti kultuuripilti. Vanemuise laval oli see autor viimati 1991. aastal, mil Jaan Tooming tõi lavale tema näidendi „Ma olen siin varem olnud“. Käesolev draama kuulub Priestley mahuka loomingu viimasesse perioodi (1947) ja jõuab Eesti lavale esimest korda. Esietendus 1. oktoobril 2016 Vanemuise väikeses majas. Tõlkija Liisi Erepuu Lavastaja Peeter Raudsepp Kunstnik Lilja Blumenfeld Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres Valguskujundaja Imbi Mälk Osades Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Linda Kolde, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Marian Heinat, Karl Laumets 17.06.2016 Helikujundus näitusele "Usu küsimus". Voronja galerii 2016 Sandra Jõgeva näitus "Usu küsimus" Fotod: Ruudu Rahumaru Peipsi serval Varnjas alustas Voronja galerii nädalavahetusel oma kolmandat hooaega. Sandra Jõgeva näitusele «Usu küsimus» siseneja näeb vanas paadikuuris kõigepealt plakatitena välja trükitud fotosid koos lühikeste intervjuudega. Pildid ja tekst on küljendatud nagu meelelahutusajakirjanduses. «Mõned intervjueeritavad on sellised, keda avalikkus nii väga ei suhesta religiooniga,» ütles galerist Raul Oreškin. Kümne plakatile trükitu hulgast tõi ta näiteks strippari ja laulja Marco Tasase ning kunstnik Rauno Thomas Mossi. Sandra Jõgeva on samuti üks neist, kes on oma usukuuluvuse näitusel teatavaks teinud ning ennast määratlenud kui luterlane ja geikristlane. Lühikesed intervjuud «Intervjuud koosnevad kolmest usku puudutavast küsimusest,» ütles Jõgeva. «Kõik nad räägivad oma sügavast sidemest usuga.» Kas näitusel on midagi sellist, mis on tehtud usklike pilkamiseks? «Ma küll ei arva seda,» ütles väljapaneku koostaja. Näitusel saab näha muudki. Tillukesse sahvrisse on paigaldatud installatsioon, mille keskmes on kristlusesse pöördunud ja oma kurja minevikuga hüvasti jätnud Olev Vase jutlus. Ta kutsub inimesi religiooni juurde ja selgitab, kuidas patusest elust lahti öelda. Mehe jutlust saab kuulata kõrvaklappidega. Kui need pähe panna, näeb kuulaja vastasseinas peeglist, kuidas tema pea kohale tekib pühapaiste. Installatsiooni «Taevane kuningriik» on Art Container ehk Tanel Saar, Janno Bergmann ja Kilian Ochs loonud aastal 2103. See koosneb kasutatud mulliümbrikutest meisterdatud neljast ristist, mida vaataja lähenedes hakkab masinavärk vuhinal täis puhuma. Raimu Hanson, Postimees 11.06.2016 Originaalmuusika lavastusele "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee" Lavastus jutustab eesti kirjaniku Karl Ristikivi nägemuse kaudu loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust. Katarina oli lihtne tüdruk, kes elas 14. sajandil Toscanas Siena linnas. Oma pühendumuse ja teisi teeniva vaimuga tõusis ta kõrgemale toonases ühiskonnas naisele määratud kohast. Temast sai paljude inimeste vaimne juht, kelle lihtsaid ja veendumust täis sõnu võtsid kuulda ka tolleaegse Euroopa vägevad vürstid. Kõigile, kes temaga kohtusid, andis ta lootust, et elu raskused ja kannatused saavad pühitsetud ja ka suurimad unistused täidetud, kui inimesel jätkub meelekindlust vastata oma südame kutsele. See on sõnum, mis on kohane igal raskel ajal. Emajõe suveteater 2016 Lavastaja A. Dvinjaninov 20.05.2016 Uudisteose esiettekanne Wrocławis. Hums of Tallinn/Tallinna suminad 20. mail toimub tänavuses Euroopa kultuuripealinnas Wrocławis elektroonilise muusika õhtu, mille on kokku pannud noor helilooja Marianna Liik. Kontsert toimub 7. Tauron Musica Electronica Nova festivali raames ning esitleb muuhulgas kolme uudisteost heliloojatelt Ardo Ran Varres, Ekke Västri ning Marianna Liik. Festivali lõpetab Wrocławi uues kontserdimajas Tarmo Johannese ja Tammo Sumera osaluskontsert. Tauron Musica Electronica Nova festival toimub Wroclawi uues kontserdimajas Rahvuslikus muusikafoorumis (Narodowe Forum Muzyki), mis ehitati valmis Euroopa kultuuripealinna aastaks. Festivalil esinejate seas on maailma üks juhtivaid nüüdismuusika ansambleid Ensemble Intercontemporain ja Wroclawi Filharmoonikud, mille sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad ka elektronmuusikud. Marianna Liiki kava kuulub alaprogrammi „Linna heliportreed“, mille raames erinevate Euroopa linnade heliloojad on koostanud kogumiku oma kodulinna iseloomustavatest teostest. „Mind huvitavad just need helid, mida pealiskaudsel kuulamisel ei märka. Tallinn, eriti vanalinn, on suurepärane koht, kus leida huvitavaid kõlapilte. Enda teose „Sissevaated aega ja ruumi” peamine muusikaline materjal pärinebki ühelt pühapäevaselt jalutuskäigult Tallinna vanalinnas,” räägib Marianna Liik kava koostamise lähtepunktidest. „Festivalil osalemine on suurepärane võimalus tutvustada Eesti heliloojate elektroakustilist muusikat. „Sound portrait of Tallinn” tutvustab Tallinna läbi eripalgeliste paikade: haiglate, vanalinna kirikute, kohvikute, sadamate, parkide. Need on kohad, kus erinevas vanuses inimesed erinevatel aegadel on suhelnud nii üksteise kui ka iseendaga. Tallinnas salvestatud helidel põhinevad kompositsioonid pärinevad aastatest 1999–2016,” tutvustab Liik projekti. „Linna suminad, löögid, tuksed, kahinad on saanud Eesti heliloojate teoste algallikaks. Erinevate heliloojate pilkude läbi vaadatakse inimese sisse nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Heliportree läbivaks teemaks on katked Lepo Sumera teosest „Südameasjad”. Sumerat võib pidada eesti elektroonilise muusika isaks. Kavas on kesksel kohal Margo Kõlari teos „Tornikellade laul”, kus kõlavad Tallinna vanalinna kümne kiriku 47 kella.” Spetsiaalselt selleks festivali kontserdiks on loodud kolm uut teost – Ardo Ran Varrese „Tallinna suminad”, Ekke Västriku „Contact with Tallinn” ning Marianna Liiki „Sissevaated aega ja ruumi”. www.emic.ee link: http://www.nfm.wroclaw.pl/en/component/nfmcalendar/event/3454 10.05.2016 Käidi ja külvati...Trailer 12.04.2016 Käidi ja külvati... Gabriela Liivamägi fotod 29.03.2016 EAÜ muusikalise kujunduse auhind 2016: Krabat (Tallinna Linnateater) Originaalmuusika ja muusikaline kujundus Ardo Ran Varres. 05.03.2016 Hea teatri auhind 2016 http://kultuur.postimees.ee/3606405/kriitikud-tunnustasid-ardo-ran-varrest http://vikerraadio.err.ee/v/kultuuriuudised/saated/ed2ac44e-9bcd-4d22-93b8-ecaba336433b/kultuuriuudised-mari-rebane   06.02.2016 Käidi ja külvati valguse seemneid, sest valgus hakkas võrsuma Helilooja Ardo Ran Varres Lavastaja Liis Kolle Valguskunstnik Oliver Kulpsoo Kostüümikunstnik Reili Evart Helirežissöör Tammo Sumera Jaanika Kilgi (sopran) Taniel Kirikal (bariton/kontratenor) YXUS Ensemble: Mihkel Peäske (flööt/bassflööt) Toomas Vavilov (klarnet/bassklarnet) Peeter Sarapuu (fagott/kontrafagott) Harry Traksmann (viiul) Laur Eensalu (vioola) Leho Karin (tšello, kunstiline juht) Madis Metsamart (löökpillid) “Käidi ja külvati valguse seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” Lavaline serenaad ühes vaatuses Artur Alliksaare tekstidele (Esimene avalik sündmus Black Box Studios) Esiettekanne 9. aprillil 2016 “Käidi ja külvati…” on muusikaline valgusteater, mille inspiratsiooniallikas on öö. Painajad, nägemused, luulud, heiastused, varjud, värvid, hirmud, uneskõnd ja sonimine, uute maailmade avastamine, vanast loobumine, tung uue/ärkamise poole. Uni ühendab. Une ees oleme võrdsed. Võiks öelda, et öösel saab meist ühine kogukond: unekogukond. Päeval nähtu-kuuldu asub otsima teed alateadvuse lõpututes koridorides. On kaks kindlat asja meie elus: uni ja surm. Artur Alliksaare tekstidest on helilooja ja lavastaja valinud ööteemalisi luuletusi. Tema metafoorne metakeelemäng on ülimalt musikaalne ja inspireeriv. Alliksaare tekstides on sageli esiplaanil kõlaassotsiatsioonid, kõneldakse ka tema tekstide “helilisest esmasusest”. “Käidi ja külvati…” pole ooper. Ta on unenäolik, vaba vormiga stseenide jada, mis algab õhtuga ja jõuab välja hommikusse. Mis toimub meiega, kui me pole ärkvel? Kas meid seob nähtamatu kollektiivsus või lahustub unes iga indiviid lõputusse üksindusse? Teos on kavandatud tunnise kontsert-etendusena, mille fookuses on heli ja valgus, varjud, varjundid, valgussähvatused. Valguskujundusest saab lahutamatu osa tervikteosest. Laval on seitse muusikut ja kaks lauljat.Koostöös YXUS Ensemble'iga http://www.eestimuusikapaevad.ee/ 21.12.2015 Valguse festival Tõravere observatooriumis. Ardo Ran komponeeris originaalmuusika ja tegi helikujunduse festivalil toimunud rännak-lavastusele, mille lavastas Jaan Ulst. www.valgusefestival.to.ee 11.09.2015 Originaalmuusika teledraamale "Mustad lesed" Rež. A. Puustusmaa Paprika/ERR 2015 04.08.2015 Originaalmuusika ja helikujundus lavastusele EKKE MOOR. Autor: August Gailit Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka Kunstnik: Iir Hermeliin Muusikaline kujundaja:  Ardo Ran Varres Koreograaf: Kristjan Rohioja Lavavõitluse koreograaf: Tanel Saar Valguskujundaja:  Sander Põllu EMTA Lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus valmib Kuressaare Linnateatri ja VAT Teatri koostöös. Esietendus 30. juulil 2015 Kuressaare Sadamaaaidas. Oktoobris ja novembris 2015 etendused Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis. 08.07.2015 Muusikaline kujundus lavastusele LIBAHUNT Kokku saavad Kitzbergi „Libahunt” ja jakuudi šamaan Sellel suvel lavastab Eesti tüvitekstiks peetava näidendi „Libahunt” Jakuutia tuntuim lavastaja Sergei Potapov (s. 1975). Sergei Potapov on šamaani lapselaps. Lõpetas 2004. aastal Moskva Riikliku teatriakadeemia lavastajana. Juba 2005. aastal sai Kuldse maski auhinna Eugène Ionesco näidendi „Macbeth” lavastamise eest. Ta on teinud üheksa filmi ja paarkümmend suurt lavastust. „Libahundis” ütleb Tiina: “Hunt on vaba, teeb, mis tahab, armastab ja vihkab. Ja ta läheb teie seast, sest et ta teid põlgab!” Maailm jääb üha väiksemaks, vabadust jääb üha vähemaks... Kuidas näeb inimeste võõraviha mees, kes meie jaoks nagu teiselt planeedilt? Mida talle räägib August Kitzbergi tekst...?  Kas lavastuses hakkavad lõõmama tuleriidad, kus põletatakse nõidu või kogeme hoopis ürgse, tänapäeval nii kergelt mahamängitava vabaduse puudutust? See kõik selgub eeloleval suvel. Lavastus kannab kaubamärki R.A.A.A.M. ja esietendub 8. juulil Viinistu Kunstimuuseumis. 08.07(esietendus),  Viinistu Kunstimuuseumis Lavastaja Sergey Potapov (Jakuutia) Kunstnik Ervin Õunapuu Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres Valguskujundaja Priidu Adlas Mängivad Kristiina Hortensia Port, Liisa Pulk, Martin Kõiv, Ivo Uukkivi (Draamateater), Kristo Viiding, Mari Lill (Draamateater), Piret Simson 23.03.2015 Helimustrid. Duo Toivo Sõmer ja Ardo Ran Varres Uus koosseis nimega "Helimustrid" esines suvel 2014 Tartu Uues Teatris. Visuaali eest hoolitses Henry Timusk. Helimustrid on improvisatsiooniline kooslus, mis otsib juuri rahvamuusikast. Helid läbistavad reaalajas vee ning mustrid kuvatakse seinale. 02.03.2015 Esiettekanne: Avamäng "Vabariigi kodanikud" EV 97. aastapäeva piduliku kontserdi avas A. R. Varrese avamäng "Vabariigi kodanikud" 31.01.2015 Originaalmuusika lavastusele Krabat. Tallinna Linnateater. O. Preussler Krabat. Lav. Diana Leesalu Esietendus 31. Jaanuar 2015, Tallinna Linnateater http://www.linnateater.ee/lavastused/lavastuste-nimekiri/krabat-1 https://www.flickr.com/photos/linnateater/sets/72157650145539068/ Foto: Siim Vahur 04.01.2015 Kosmos IMAX traileri muusika 20.12.2014 Bassklarneti kontserdi videosalvestus Meelis Vind, Mikk Murdvee ja Klaaspärlimäng Sinfonietta esitavad Ardo Rani Bassklarneti kontserdi "Awakening Bell" 27.11.2014 PÖFFi filmimuusikakontsert viis kokku eesti heliloojad ja välismaa produtsendid ERR.ee kultuuriportaal kandis teisipäeva õhtul üle Eesti Raadio 1. stuudios toimunud PÖFFi filmimuusikakontserti, kus kõlas eesti heliloojate looming ning mille külalisteks olid välismaa filmitegijad ja produtsendid. http://kultuur.err.ee/v/poff/e87af1b8-2808-4681-928a-7162d4604e23 03.10.2014 Originaalmuusika tummfilmile Karujaht pärnumaal Juunis 2014 välja kuulutatud konkursile „Karujahile heli taha!“ osalejaid kutsuti üles looma kaasaegset helikujundust Eesti esimesele mängufilmile „Karujaht Pärnumaal." (Rež. J. Pääsuke) Ardo Ran Varres jäi uue helirea võistlusel kolmandaks. "Filmiarhiivi töötajaid paelus enim “Divisi” - autor Ardo Ran Varres - heliriba kaasaegne lähenemine ja diskreetne väljenduslaad." (kultuur.err.ee) 07.09.2014 Vaba Lava avamine 19. Sept. 2014 Annie Bakeri "Alustame algusest" (Circle Mirror Transformation) Lavastaja Adrian Giurgea Helilooja Ardo Ran Varres Produtsent MTÜ R.A.A.A.M. http://vabalava.ee http://www.raaam.ee   02.08.2014 Raadiosaade Ahjualune http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2155351 02.08.2014 Intervjuu TMK-s http://www.temuki.ee/numbers/2012/6-7/article5482.pdf 02.08.2014 Festivalist Klaaspärlimäng 2014 ja Bassklarnetikontserdist http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22437:2014-07-24-09-10-17&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3499 19.05.2014 Originaalmuusika dokfilmile Päike on hea laps Vahur Laiapea film Ikoon 2014 http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16672   19.05.2014 Uudisteos Bassklarnetikontsert Esiettekanne: R 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik Klaaspärlimäng Sinfonietta, Meelis Vind (bassklarnet), dirigent Mikk Murdvee Bach, Pärt, Kerem, Varres (esiettekanne − Bassklarnetikontsert) http://erpmusic.com/festival-glasperlenspiel/glasperlenspiel-2014/klaasparlimang-2014       09.03.2014 Klarnetiduo Valge hobuse mägi esiettekanne       19.11.2013 Originaalmuusika dokfilmile Kullaketrajad KULLAKETRAJAD jutustab dokumentaalse loo ühe kentsaka, nähtamatu ent võimsa äriimpeeriumi sünnist, hiilgusest ja kadumisest. See on lugu filmistuudiost Eesti Reklaamfilm, ühe mehe peas sündinud ettevõttest, mis ainsana Nõukogude Liidus tootis reklaame. Peedu Ojamaa juhtimisel valmistasid sajad andekad nupumehed ja filmiloojad stuudio eksistentsi vältel tuhandeid reklaamfilme, mis üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes olid vahel sunnitud reklaamima ka olematuid asju. Need klipid vallutasid miljoneid südameid...   Režissöör: Kiur Aarma, Hardi Volmer   05.11.2013 Kristo Kampuse video festivalilt Ankunft: Neue Musik       11.07.2013 Ardo Rani teosed tšellole ja elektroonikale kõlavad Berliinis 7. septembril kl 19:30 Ankunft: Neue Musik http://www.ankunftneuemusik.de/2013/live-programm/070913/   14.05.2013 Force Majeure (tšellole ja fonogrammile 2012) kõlab 4. Juunil kl 21 Tartus EHF raames Rohkem infot festivali kohta: http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1367893003     11.04.2013 11.04.2013 11.04.2013 11.04.2013 02.01.2012