Uus kooriteos: 100011111101110 Pluss koor, fetivalil Hullunud Tartu
22.11.2024
Dokfilm Tiedustelijat. Originaalmuusika Ardo Ran Varres
https://www.kinocompany.fi/
07.11.2024
Mitmik linnuhääleheitja/Suminaseire süsteem. Installatsioon TaVa raames. Elo Liiv ja Ardo Ran Varres
Tartu arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festival TAVA ehk Tartu Valgus on terviklik, rahvusvaheline, valdkondi ühendav valgus- ning valgustuskunsti festival. Festival toimub üle aasta ning TAVA24 on järjekorras neljas.
02.11.2024
Kontsert festivalil Afekt
23.10.2024
Uus animafilm Yummy
Käesoleval nädalal jõuab Martinus Klemeti "Yummy" kolme olulise filmifestivali põhivõistlusprogrammidesse. Film esilinastub paralleelselt nii Los Angelese südames toimuval Oscari-kvalifikatsiooniga festivalil AFI Fest, ajaloolisel Norra animafestivalil Fredrikstad ning Riia rahvusvahelisel filmifestivalil.
Riiast tõi film möödunud aastal koju ka Short Riga testlinastuste postproduktsiooni auhinna. "Must komöödia, mis algab armastuslooga ja lõpeb koeratoidu konservis," kommenteeris žürii eelmisel aastal.
"Mul on väga hea meel, et film saab lühifilmide maastikul valitsevas ülitihedes konkurentsis sedavõrd võimsa rahvusvahelise avangu," kommenteerib filmi produtsent Aurelia Aasa. "AFI Fest on Oscari-kvalifikatsiooniga festival, mis tähendab, et parimaks tunnistatud lühi-ja lühianimafilm saavad õiguse kandideerida Oscarile. Kahe aasta eest pälvis AFI Festil peavõidu "Sierra", mis jõudis pärast kampaaniat ka Oscarite lühilisti. Panused on seega kõrged ka "Yummy" puhul, " lisab produtsent.
"Yummy" keskmes on koeratoidu testijana töötav Julia. Pärast lahkuminekut pikaajalisest armsamast ei maitse koeratoit aga enam kunagi endiselt. Filmi režissöör ja kunstnik on Martinus Klemet, produtsent Aurelia Aasa, animaatorid Katarina Skott, Rebeka Kruus, Jelizaveta Mušnikova, Erik Jelle, Hleb Kuftseryn. Helilooja Ardo-Ran Varres, helindaja Matis Rei, häälenäitlejad Ardo Ran Varres ja Maria Taimre-Varres. Filmi tootja on AAA Creative.
Eesti publik näeb filmi esimest korda tänavuse PÖFF Shortsi kavas.
14.10.2024
Mängufilm Vari
Režissöör Jaak Kilmi. Stsenaariumi autor Indrek Hargla. Filmi produtsendid: Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent Tuuli Roosma ning tegevprodutsent Adeele Tähemaa. Operaator Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, kostüümikunstnik Anu Lensment ja grimmikunstnik Gristina Pahmann, monteerija Jaak Ollino, helilooja Ardo Ran Varres. Filmi tootjad on Taska Film, Hansafilm ja Apollo Film Productions, Reede. Filmi levitab Hea Film.
11.10.2024
Hullumeelse päevik.
Lavastaja BARZU ABDURAZZAKOV (Tadžikistan)
Kunstnik RIINA VANHANEN
Valguskujundaja PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES
Produtsent ja etenduse juht KAREN ADLER
Osades KRISTO VIIDING
Esietendus 11. oktoobril 2024 Vaba Lava Narva Teatrikeskuses.
https://raaam.ee/project/hullumeelse-paevik-2/
26.09.2024
"Käidi ja külvati..." lavateosest sai näitus ERM-is
Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega
27.09.2024 – 15.01.2025
Näitus „Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega“ on Eesti Rahva Muuseumi suure öönäituse juurde kuuluv kogemussaal, kus külastaja saab avasilmi ringi kõndides mängida killukestega sellest, mille ta muidu öösel maha magab.
Näituse materjal pärineb 2016. aastal esietendunud muusikateatriteosest „Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma”, mis käsitles öö teemat Artur Alliksaare luule ja Ardo Ran Varrese originaalmuusika kaudu. Lavastaja oli Liis Kolle, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, kostüümikunstnik Reili Evart, esitasid Yxus Ensemble ja solistid.
Viime teid valguse ja selle puudumise, varjude, sähvatuste, ööhäälte ja helide, unenägude, viirastuste ja painajate maailma. Iga uni on erineva pikkuse, sügavuse, raskuse ja iseloomuga. Näitusekülastaja saab osaleda varjuteatris, näha värvilisi unenägusid, tunda end kuutõbisena, kehastuda Öökuningannaks, teha ise öömuusikat, mängida valgusega ning oodata päikesetõusu. Saali keskel võib lamamistoolidel pikutades näha laeekraanilt videolõike vaid kahel korral etendunud muusikateatriteosest koos originaalheliga. Seda ala ümbritseb varjude horisont, kuhu külastajad oma varje lisavad.
Kui etendusel koges publik avasilmi und tunni aja vältel ja paigal istudes, siis näitusekülastaja saab ise otsustada, millisesse öö faasi ta kauemaks jääb ning millisest kiiremini läbi läheb, et võib-olla tagasi tulla. Meile, tegijatele, pakub seesugune kunstiteose transformatsioon ühest žanrist teise, ajamõõtmelisest ruumimõõtmelisse lõbu ja huvi ning kogejale loodetavasti äratundmist ja uusi esteetilisi avastusi.
Kuna kõlab Artur Alliksaare luule, on näitus ühtlasi austusavaldus Tartu poeedile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Artur Alliksaar (1923-1966) kuulub tähtsamate eesti luuletajate hulka. Keele- ja kõlavirtuoos, vallatult kukerpallitav sürrealist, ekstaatiline armastuslüürik, teadmamees ja filosoof – tema mitmekülgne, mänguline loojanatuur ühendab triviaalse, fantastilise ja kosmilise, tihti on teemadeks inimese eksistents, mõtisklused elu, surma ja armastuse üle, päev ja eriti öö. Nõukogude võimu poolt represseerituna polnud Alliksaarel eluajal võimalik osaleda “ametlikus” kirjanduselus ning kahjuks ei jõudnud ta ära oodata avaldamiseks soodsamaid olusid. Siiski on tema mõju nii kaasaegsetele kui järeltulevatele kirjandusinimestele olnud tohutu ning tema tekstid on ikka ja jälle inspireerinud muusikaloojaid.
Mis toimub meiega, kui me pole ärkvel? Kas meid seob nähtamatu kollektiivsus või lahustub iga indiviid unes lõputusse üksindusse? Astu sisse ja saa teada.
Viiulid mängivad.
Varjude viiulid.
Viiulite varjud.
Kuhu lendasid muistsete linnuste linnud?
Helid varisevad.
Varjud helisevad.
Taevas on tulisulis.
Hommik on verisulis.
Miks sa oigad unede vahele, naeru vulisev oja?
Viiulid on täis taevast.
Taevas on täis viiuleid.
Silmad voolavad sihitult siia-sinna.
Pisarad purskuvad põlema.
Öö kannab kärbinahast käpikkindaid ja läbipaistvat purpurpunast salli.
(Katkend Artur Alliksaare luuletusest „Kata-stroofe“)
Kuraatorid: Liis Kolle, Ardo Ran Varres
Ruum ja valgus: Oliver Kulpsoo
Kostüümid ja kujundusgraafika: Reili Evart
Helikujundus: Ardo Ran Varres
04.07.2024
Pärsia viimase keisri mõrv. Muusikaline kujundus: A. R. Varres
Lavastaja BARZU ABDURAZZAKOV (Tadžikistan)
Kunstnik RIINA VANHANEN
Valguskujundaja PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES
Etenduse juht KAREN ADLER
Osades JARMO REHA RIINA MAIDRE JAAN TRISTAN KOLBERG.
Kuninga käsk. Vanemuise teatri suvelavastus. Laulud: Aapo Ilves/Ardo Ran Varres
Vanemuise teatris esietendub suvelavastus „Kuninga käsk“
Tartu kirjaniku Mart Kivastiku näidend „Kuninga käsk“ räägib ajaloolisest Käsu Hansust ning Tartu ja Tartumaa ajaloost. Fantaasiarohket lavastust mängitakse sümboolselt ülikoolilinna ajaloo alguspunktis, Tartu toomkiriku varemete vahel 28. juunist 14. juulini 2024. Näidendi on Vanemuise teatri suvelavale seadnud Tiit Palu.
„Kuninga käsu“ läbivaks peategelaseks on nö heal Rootsi ajal elanud Käsu Hans, kes oli üks esimesi eestlasest kooliõpetajaid. Lavastus näitab hetki noorukese ja täisealise Käsu Hansu teekonnast, kus ta täidab Rootsi kuningalt pooljuhuslikult saadud käsku. Kuni käsk pole täidetud, ei või Hans puhata. Nii peab ta rändama sajandite ja pealinnade vahel ning väsimatult kuulutama oma käsku. Just nagu elu ise, on ränd läbi aegade kord lustakas, kord murelik.
Tiit Palu sõnul on suvelavastusterohkes suves „Kuninga käsu“ sihiks anda teatrikeeles tähendus nendele tunnetele, mis meid praegusel keerulisel ajal valdavad: „Pean silmas ellujäämist ja tuleviku ebakindlust, kui lähedal toimub koledaid asju. Käsu Hansul, kes oli esimene eestlasest luuletaja ja kirjutas nutulaulu Tartu hävitamisest Põhjasõjas, on midagi öelda ka meie aja inimesele. Ajalugu pole lõppenud, ajalugu toimub kogu aeg ja koosnebki peamiselt sõdadest.“
Palu sõnul on Mart Kivastiku näidend meist endist: see seletab paljut ja annab pidet ka tuleviku jaoks. „Toomkiriku müüride vahel saab see näidend võimendatud kuju – nagu sisu ja vorm saaks üheks. Nii et me ei aja ainult teatriasja, vaid anname nähtava stenogrammi südamevalule ja -rõõmule, mida muidu oleks kirjeldada raske,“ arutles Palu.
Suvelavastuse peaosas mängib Karol Kuntsel, kelle kõrval on laval Lena Barbara Luhse, Ken Rüütel, Kaarel Pogga, Veiko Porkanen ja külalisena Greg Värnomasing. Oma uues koduteatris astuvad esmakordselt publiku ette EMTA lavakunstikooli tänavused lõpetajad Kristin Prits ja Rasmus Vendel.
Tiit Palu sõnul on noored draamanäitlejad andekad: „Vanemuise trupp on olemuselt ansambel, kuhu uusi näitlejaid rõõmu ja uudishimuga oodatakse. Noortel näitlejatel on lavastuses suured osad ja nad täidavad oma ülesandeid suurepäraselt.“
Elav muusika Ruslan ja Rute Trochynskyi esituses
Näitlejate kõrval astuvad lavale muusikud Ruslan Trochynskyi ja Rute Trochynskyi. Teatrilavastustes kaasategemine ei ole Ruslani jaoks võõras. Teatripublikule on ta ehk tuttav Ugala teatri lavastuste „Maakad“ ja „Elav laip“ kaudu. 2019. aastal musitseeris ka Rute Ugala teatri lavastuses „Ruth“.
Ruslan Trochynskyi sõnul on Vanemuise teatri „Kuninga käsk“ tema esimene suvelavastus. Lisaks on tal kanda hoopis teistsugune roll kui ta juba kogenud on. „Teen koostööd muusika autori Ardo Ran Varresega ning pean kohanduma Aapo Ilvese kirjutatud tekstidega. Kõige tähtsam on, et ma jääksin selle kõige juures iseendaks: inimeseks ja muusikuks, kellena mind teatakse. Olen väga tänulik ja õnnelik, et etenduse lõpus saan esitada ka enda loodud loo. Prohveti rollile kohaselt on minu sõnum suunatud sellele, mis toimub tänases päevas ja tulevikus nii Eestis kui Ukrainas. See laul on mõeldud ühiseks esituseks koos publikuga,“ rääkis Ruslan Trochynskyi.
Muusiku jaoks on uus kogemus ka tütre Rutega ühise teatrilava jagamine. „Äge on jälgida, kuidas ta laval areneb,“ tõdes Ruslan. Nii Ruslan kui Rute leiavad, et elava muusikaga on iga etendus omamoodi, kuigi lauluviis ja sõnad on samad. „Palju sõltub päevast ja publiku energiast,“ arvas Ruslan. Rute lisas, et lavastuse laulud kannavad sügavaid inimlikke väärtusi ja mõtteid, aidates lavalugu inimestele lähemale tuua: „Kohapeal muusika esitamise võlu on muusika unikaalsus ja elastsus, mis annab etendusele rohkelt hingamisruumi,“ ütles Rute Trochynskyi.
„Kuninga käsk“ lavastusmeeskonda kuuluvad lavastaja Tiit Palu kõrval kunstnik Maarja Meeru, helilooja Ardo Ran Varres, laulusõnade autor Aapo Ilves, liikumisjuht Kaire Russ ja valguskunstnik Andres Sarv.
18.06.2024
Maarja Vaino ja Ardo Ran Varres, "Põrgupõhja muusika"
Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.
02.06.2024
E STuudio: Alice Imedemaal. Helilooja: Ardo Ran Varres
Lavastaja: Tanel Jonas
Muusika autor: Ardo Ran-Varres
Laulutekstid: Aapo Ilves
Stsenarist: Ott Kilusk
Kunstnik: Triinu Pungits
Osades: Emily Mäesepp, Annaliisa Kivi, Rosanna Säälik, Thea-Tikker Pikhoff, Triinu Johanna Sepp, Annabret Albert, Elisabet Bachaus, Aigi-Lii Oja, Anette Nurja, Lisette Leopard, Kirke Miina Tegova, Stella Seim, Kristin Ivan, Ida Aleksandra Lillepuu, Katri Kade, Tuulõ Iva, Berit Järveküla, Ida-Marie Möldre, Kertu Juhkam, Tristan Erik Teniste, Mirtel Aal ja kõik E STuudio koori- ja tantsukooli lauljad
Bänd:
Priit Sootla – klahvpillid
Risto Virkhausen – kitarr
Andres Vago – kitarr
Margus Tammemägi – löökpillid
Felix Verlin – bass
Kristin Müürsepp – flööt Etenduse näol on tegemist tänapäevase lähenemisega sisu ja dramaturgiaga etendusega, kus on palju ruumi fantaasiale, põnevusele, tehnilistele lahendustele, koreograafiale ja jazz-, pop-, rock- ning isegi klassikalisele koorimuusikale. Kõik see seotakse kõrgetasemelise heli-, valgus- ja visuaal- ning pürotehnikaga, mida üks fantaasiaetendus nõuab. Muusikali sisu ja dramaturgia on põnev ja lastele ning noortele töö- ja esitusprotsessis suurepärast väljundit pakkuv. Muusikal on mõeldud kõigile, kes peavad lugu teatrist, muusikast, fantaasiast laval, heast naljast, põnevast kaasaelamisest!
E STuudiol on Tartu linna kultuurielus oluline roll ning mitmekesiste kontsertprogrammidega on meie koorid, solistid ja ansamblid rikastanud viimaste aastate kultuurimaastikku Tartus. Meie kooride konkursside tulemused on E STuudio nime viinud rahvusvahelisele tasandile.
https://kool.estuudio.ee/alice-imedemaal/
01.06.2024
Uma Pido 2024. Vahemuusikad: Ardo Ran Varres
Peopäeval 1. juunil 2024
kell 18 UMA PIDO peakontsert Intsikurmu laululaval Rahvale on peopaik avatud kella 16.30st.
Lavastaja Diana Leesalu, kunstnikud Marion Undusk ja Martin Mikson, liikumisjuht Ingmar Jõela, nukulavastaja Taavi Tõnisson. Peo vahenumbrite muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres.
Kaasa löövad:
3800 suurt ja väikest lauljat,
tantsupundid Põlva Päntajalad, Hopser ja Veriora Vingerdi,
solistid Mari Kalkun, Meelika ja Meelis Hainsoo, Contra, Hilje Murel, Andres Mähar jt,
saateorkester Riivo Jõgi eestvõtmisel ja Karmid Torud,
kõik see rahvas, kes Intsikurmu kokku tuleb.
28.04.2024
Ardo Ran Varrese sound art installatsiooni “Juhan Liivi heliilm” avamine
EMP 2024
Vanemuise kontserdisaali fuajees, enne ERSO kontserti
Ardo Ran Varres
“Juhan Liivi heliilm” – sound art installatsioon, kõlakunsti installatsioon.
2024. aasta 30. aprillil täitub 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Tema märkmetest, loomingust ja monograafiast inspireerituna loob Ardo Ran Varres helimaastiku, kus kuuleme Liivi loomingus ja väljaütlemistes peegelduvaid helisid. Füüsiline objekt, kus helid kõlama hakkavad, on stiliseeritud büst koos postamendiga, selle autor on Terje Kiho.
Ardo Ran Varres: Minult telliti heliline installatsioon suunava märksõnaga “omailm”. Kuna 30. aprillil täitub Juhan Liivi sünnist 160 aastat ja et olen filmi “Vari” helilooja, siis tekkis mul idee teha sound art teos pealkirjaga “Juhan Liivi heliilm”. Tema poeesiast, proosast ja mälestustest-monograafiast olen selekteerinud akustilisi viiteid ja sidunud need reaalseks helimaastikuks.
Audiomaterjalina kasutan peamiselt viimase kümne aasta jooksul tehtud loodussalvestusi. Seejärel tekkis mõte, et installatsioonil võiks olla ka vaadeldav osa – Liivi büst – ja selle kõrvadest võiks paiskuda välja nimetatud heliteos. Büstile andis näomulaaži filmis Juhan Liivi kehastanud näitleja Velvo Väli. Butafor on Terje Kiho.
Ardo Ran Varrese juubelikontserdi ülekanne Eesti Raadio esimesest stuudiost
Laupäev, 23 märts kell 19 "Täna kontserdisaalis" Ardo Ran Varrese juubelikontserdi ülekanne Eesti Raadio esimest stuudiost. Esiettekanne: "The Anonymous Whistleblower". (Kristin Müürsepp - pikoloflööt, Nikita Shiskov - elektroonika) Esimest korda kõlab ka aleatoorne pala "CHNOPS - Essential Life Elements", mis on kirjutatud Ensemble Auftaktile koosseisus Soo-Young Lee klarnetil, Miina Laanesaar viiulil ja Maila Laidna klaveril. Lisaks esinevad Ens. Floridante, Kristo Käo ja klaveriduo Kadri-Ann Sumera, Maila Laidna.
19.03.2024
Uus CD: 13 pala kahele klaverile eesti runoviisidel
15.03.2024
Klassikaraadios tähistatakse Ardo Ran Varrese juubelit
Teatrilembene helilooja Ardo Ran Varres tähistab 19. märtsil 50. sünnipäeva. Sel puhul leiab Klassikaraadio saatekavast 18.–23. märtsini mitmeid helilooja loomingule pühendatud saateid.
Ardo Ran Varres alustas muusikuteed klarnetimängijana. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõigepealt lavakunstikateedris ja hiljem Helena Tulve käe all ka heliloominguklassis.
Aastatel 1996–2003 töötas ta näitlejana Rakvere teatris ja Eesti Draamateatris, aastatel 2003–2011 tegutses ta Eesti Draamateatri muusikajuhina. Heliloojana on ta teinud koostööd paljude lavastajate ja mitme Eesti teatriga, kirjutades muusikat rohkem kui 70 lavastusele, filmile, seriaalile ja kuuldemängule .Muusikuna on ta tegutsenud ansamblites Eriti Kurva Muusika Ansambel, Raadio Maria, Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev ning Helimustrid.
2022. aasta märtsis tuli esiettekandele tema klarnetikontsert "Kahe tu(u)le vahel". 2022. aasta mais esietendus Vanemuise teatris Varrese esimene täispikk ooper "Põrgupõhja uus Vanapagan". 2023. aasta detsembris esietendus Ugala teatris progressiivne rokkmuusikal "Prints ja kerjus", millele Varres muusika kirjutas.
Ardo Ran Varrese juubelinädal Klassikaraadios
Esmaspäev, 18. märts kell 19
"Ooperiõhtu", Ardo Ran Varrese ooper "Põrgupõhja uus vanapagan"
Ühel päeval kolib Põrgupõhja tallu Jürka koos naise Lisetega. Ta on veider mees, kellel pole saabudes kaasa võtta ei loomi, tööriistu ega justkui täpset arusaamistki, kuidas talumehe elu käib, ent see-eest on tal kindel siht: tema soovib saada õndsaks.
Ardo Ran Varrese esimene ooper on loodud Tammsaare romaani põhjal, libreto autoriks on Kristi Klopets. Ooperi esietendus toimus Vanemuise teatris 6. mail 2022. Peaosades on Koit Soasepp, Rasmus Kull, Annaliisa Pillak, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Atlan Karp, Simo Breede, Pirjo Jonas jt. Vanemuise okestrit ja koori juhatab Risto Joost. Ooper on salvestatud tänavu 16. ja 17. jaanuaril Tartu Vanemuise väikeses majas. Helirežissöörid olid Andres Olema ja Ats Treimaa, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus, toimetaja Anne Aavik.
11.01.2024
Sirbi laureaat 2023
Sirbi laureaadid 2023
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres.
Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“.
Bioloogi ja tõlkija Lauri Laanisto Sirbis ilmuv sari „Ääremärkusi teaduse vahelt“ on nagu mõnus lonkimine läbi teaduse, kultuuri ja ajaloo labürintide, kus iial ei või teada, kuhu viib järgmine mõttekäänak või milline on järgmine assotsiatsioon, mis omakorda edasi viib.
Muusika-, teatri- ja filmipõllul tegutsev Ardo Ran Varres äratas Sirbis 2023. aastal tähelepanu artiklitega, kus käsitles sõna „helikunst“ problemaatikat.
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Laureaatide täisnimekirja leiate Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.
07.12.2023
Progerokkmuusikal "Prints ja kerjus" Ugala teatris.
Ardo Ran Varres: "Barokkmuusika puhul räägitakse klassikalise retoorika ja loomuliku kõne olulisusest muusika loomisel ja ettekandmisel. Oma uudisteost planeerides tuli mulle meelde üks põnev raamat nimega "Uudis- ja unarsõnu" (T. Erelt, R. Kull, H.Meriste. Kirjastus Valgus 1985) See raamat sisaldab vanemaid, murdelise tüvega sõnu, mis on unarusse jäetud ja seega mõjuvad värskelt (hola, ihmjas, kaadama, luider, nugris, pihkama, suulas, tari, velbas), uuenduslikke sõnu, mis nüüd 38 aastat hiljem on tavapärased (andur, eend, eirama, haagis, helkur, jäide, kohuke, säilik, taidlema, ulme, veermik, üllitama) ning täiesti kummalisi ja veidraid uudissõnu (iibama, eetma, eluma, jallis, keetel, rõõnama, sürd, tõõbe, vasa). Sarnasest loogikast lähtudes komponeerisin ka teose "Uudissõnu/Unarsõnu" kasutades komponentidena baroki elemente, nüüdismuusika võtteid ja unarusse jäänud runoviise."
Otseülekanne Niguliste kiriku Antoniuse kabelist pühapäeval, 12. novembril kell 19.
Toonmeister on Siim Mäesalu, heliinsenerid Anton Ventsel ja Magnus Kaus, toimetaja Kersti Inno.
Huvitav oli Floridante barokkorkestri kava lahendus: otsekui ajendatuna Purcelli-Britteni ühenduslülist (meistrid on ammutanud inspiratsiooni eelkäijate teostest) oli uudisteosena osaliselt ette kantud Ardo Ran Varrese „Uudissõnu/Unarsõnu“ asetatud kahe Purcelli võimsa partituuri vahele: ühel pool kõlas sissejuhatusena Dido kaebelaul „When I am laid in Earth“, mis võtab oma traagilisusega publiku hingetuks, ning teiselt poolt suubus uudisteos Purcelli chacony’sse g-moll Z 730. Selles kava punktis toimusid kontserdilaval suurimad koosseisu ja rolli muudatused: muidu kontserdi keskmes olnud tippsolistid Spissky ja Dede, keda polnud kumbagi uudisteosesse kaasatud, taandusid, millest oli mõneti kahju. Ettenägelikult oleks võinud tellida teose kogu kooslusele – usun, et helilooja oleks sellest võimalusest meelsasti kinni haaranud, eriti kuna Varres osutab teose saamisloos sõnalisele inspiratsioonile. Kuna teose terviklik ettekanne ootab aga alles ees, siis saab olukorda veel muuta. [Teos esitati siiski tervikuna, kuigi esitatud versioon erines partituurist, mis anti mõni päev varem tutvumiseks arvustajale. Niisiis teost enam ei muudeta. Toimetaja täiendus.]
Teos iseenesest avardab veelgi varajase muusika interpreetidele ja nende instrumentidele muusikat kirjutanud eesti heliloojate nimistut. Koostöö nüüdisheliloojate ja varajase muusika interpreetide vahel on Eestis olnud küllatki tihe juba alustades ansamblist Hortus Musicus, kes on esitanud nii Eesti kui ka teiste maade heliloojate uudisloomingut. Praegu on püsivalt tegutsenud ka vokaalansambel Vox Clamantis, duo Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe, klavessiinil (aga ka klavikordil) on tõenäoliselt enim uudisteoseid ettekandele toonud Ene Nael (nii solistina kui ka Una Corda koosseisus). Eesti heliloojate selliseid teoseid, mis on kirjutatud varajase muusika ansamblitele, on aastakümnetega saanud aina rohkem. See teema vajab kindlasti eraldi läbiuurimist.
Ardo Ran Varres on oma uues teoses võtnud vaatluspunktiks barokkmuusikale omase mõtlemise, basso continuo käsitluse, eesti runoviisidest inspireeritud bassiliini ja ka nüüdismuusikale omased aleatoorilised võtted. Helilooja on jätnud interpreetidele piisavalt vabadust. Teos algab sooloklavessiinile kirjutatud hingestatud ja kuulama paneva sooloosaga, millele lisanduvad hiljem tšello- ja viiulipartii. Selle lühikeseks jäänud sõõmu jooksul võis tõdeda, et Varres on tabanud varajase muusika instrumentide olemuse ning tema muusika on väga fantaasiarikas ja kujundlik, mistõttu on mõistetav tema sagedane kaasamine teatri- ja filmimuusika heliloojana. Lõbusat äratundmist pakkus ka teose tšellopartiis kõlanud rahvalauluviide. Jään ootama teose terviklikku ja ilmselt ka instrumentaariumi mõttes täiendatud esiettekannet 2024. aasta kevadel.
Üks mõte veel. Kavalehel on kenasti kirjas esitatavad teosed, ometi puudub seal mujal netis kättesaadav Ardo Ran Varrese sissejuhatav tekst uudisteose kohta [teose annotatsioon on kavalehel olemas – toimetaja täiendus]. Järgmine kord võiks see info lähemal olla, et selle tekstimaterjaliga kohtuks iga juhuslik kontserdikülastaja.
Mirje Mändla
28.10.2023
Dokfilm Pitka legend. Originaalmuusika. Rež. Ain Mäeots
16.10.2023
NEGOTIATING PEACE. Originaalmuusika. Kosovo, Priština. Lav. B. Neziraj
04.08.2023
Sõbralõks. Esietendus Valmiera teatris
Lavastaja ja autor Kersti Heinloo
Helilooja Ardo Ran Varres
06.07.2023
Lavastus Maavärin EMTA CPPM tudengitega. Lavastaja Kim Collier. Muusikaline ja helikujundus Ardo Ran Varres
15.03.2023
Muusika Leeni Linna lühifilmile Ööbik.
20.02.2023
Heli ja Keel. Mõtisklusi sõnast ja mängust. The “Ultimate” Truth
HELIjaKEEL 2022/2023. Maailmavaated
Mõtisklusi sõnast ja mängust. The “Ultimate” Truth
Ardo Ran Varrese muusika
20.02.2023 kell 19 Süda saal, Teatri- ja Muusikamuuseum
Filosoofiline vestlusring sõnast ja mängust elus ja loomingus: Arne Merilai, Hasso Krull, Donald Tomberg, Ardo Ran Varres, Madis Arukask
Esitajad: HjaK ansambel koosseisus Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Rasmus Kull (tenor), Priit Volmer (bass), Iris Oja (metsosopran), Diana Liiv (klaver)
Kunstnik: Natali Mällo Fotod: Ruudu Rahumaru
01.02.2023
Gorikaturist. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres
15.01.2023
Mängufilm "Kuulsuse narrid" Helilooja Ardo Ran Varres
07.12.2022
Narva, linn mille me kaotasime. Lav. Julia Aug. Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
12.11.2022
Saated Vinüül Klassikaraadios.
22.10.2022
17.09.2022
Kooriteose "Suur maalritöö" Eesti esiettekanne. Kammerkoor Kolm lindu.
05.09.2022
Keelpillikvarteti
Esiettekandele tuli ka "Monoodia Jaan Räätsa mälestuseks". Esitaja: Olja Raudonen
01.08.2022
Artiklid ajalehes Sirp, ajakirjades Muusika ja TMK
OSADES Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Garmen Tabor (Ugala), Kärt Tammjärv (Vanemuine), Margus Prangel (Von Glehni teater), Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Indrek Kruusimaa, Kirke Kallaste, Elli Koidula Kull
11.07.2022
Ida-Virumaal esietendub lavastus “Diktaator, naljamees ja liiderdaja”
Teater R.A.A.A.M. toob lavale Narva Punase Risti laagris viibinud Jaroslav Hašeki ja Josep Broz Tito kohtumise teemal lavastuse “Diktaator, naljamees ja liiderdaja”.
Ida-Virumaal, Mäetaguse Kirveviskehallis esietendub 11. juulil Udmurtia lavastaja ja dramaturgi Damir Salimzianovi lavastus “Diktaator, naljamees ja liiderdaja”, alapealkirjaga “Kuningas, narr ja hoor”.
Tegemist on iroonilise fantaasialavastusega, mis annab võimaluse sukelduda erinevate inimeste dialoogidesse ja mõtisklustesse maailmast, sõjast, armastusest, inimelu hinnast ja paljust muust.
Lavastus provotseerib ka huvi piirilinna Narva ajaloo vastu, kajastades selle arengut läbi aastate.
“Diktaator, naljamees ja liiderdaja” autor ning lavastaja on Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundaja Priidu Adlas (Eesti Draamateater) ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Näitlevad Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Martin Kõiv ja Elina Reinold.
Damir Salimzianov on varasemalt lavastanud R.A.A.A.M. teatris lavastuse “Läbi kõigi elude ma otsin sind…”, publikulemmiku “Praegu pole aeg armastamiseks” ja palju muud.
Teater R.A.A.A.M. on Eestis ja välismaal etendusi andev organisatsioon, mille missiooniks on Eesti kultuuriloo tutvustamine läbi professionaalse eestikeelse teatri ja Eesti teatri mitmekesistamine. Aastas annab R.A.A.A.M. sadakond etendust ca 15 000 vaatajale ja teeb tihedat koostööd Eesti ja välismaa tuntumate teatrite, näitlejate, lavastajate, näitekirjanike ja teatrifestivalidega.
Põrgupõhja uus Vanapagan. Algupärane ooper Vanemuise teatris.
Kristi Klopetsi libreto
A. H. Tammsaare samanimelise teose põhjal
Helilooja Ardo Ran Varres Muusikajuht ja dirigent Risto Joost Dirigent Martin Sildos või Taavi Kull Lavastaja Vilppu Kiljunen Soome Kunstnik Iir Hermeliin
Muusika lavastusele Armuleivasööja. Vanemuise väike maja.
Mike Poultoni töötlus Ivan Turgenevi näidendist
Tõlkija Kalle Hein
Lavastaja Robert Annus
Stsenograaf Liina Tepand
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Osades Aivar Tommingas, Lena Barbara Luhse, Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk Külalisena, Saara Kaljujärv Külalisena, Anette Pärn Külalisena
18.03.2022
Dokumentaalsari Metsavennad.
ETV-s alustab kolmapäeval, 30. märtsil uus ajalooline dokumentaalsari "Metsavennad", mille esimest osa esitleti sel nädalal kinos Artises.Metsavendlus kui Eesti ajaloo karmimaid peatükke tekitab siiani väga vastakaid arvamusi. Esmajoones tähendas metsavendlus tuhandete inimeste püüet varjata end võõrvõimu vägivalla eest, kuid sellel oli ka teine tahk - metsavendlus oli Eesti viimane relvastatud vabadusvõitlus.Ajalooline dokumentaalsari "Metsavennad" võtab esimest korda Eesti teleajaloos ülevaatlikult kokku selle traagilise ja karmi ajajärgu. Kes olid need inimesed, kes hoidsid rahvuslippu kõrgel ka kõige punasemal perioodil, tuues pahatihti ohvriks enda elu? Millega nad igapäevaselt tegelesid ja kuidas elasid? Milliste jõhkrate meetoditega üritas nõukogude võim vastupanu lämmatada? Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad sarja 11 osas vastuseid toonaste sündmuste tunnistajad, veel elus olevad metsavennad ning Eesti metsavendluse eksperdid ja ajaloolased.Sarja stsenarist-toimetaja on Tõnis Leht, arhiivitoimetaja Ruth Alaküla, saatejuht Rasmus Kagge, režissöör Erle Veber ning produtsent Laur-Leho Kaljumets. Helilooja Ardo Ran Varres. Mitu aastat ette valmistatud sarja juures olid konsultantidena abiks Eesti Kaitsejõudude ülem Martin Herem ja arheoloog Mauri Kiudsoo.
07.03.2022
Klarnetikontserdi esiettekanne. Solist Signe Sõmer. 4. märts 2022, Tartus. Vanemuise sümfoonikud, dirigent Atvars Lakstīgala (Läti)
Klarnetikontsert “Kahe tu(u)le vahel” (2021)
(Clarinet Concerto "Between Two Blazes/Breezes")
I Con smania
II Con calma
III Guerresco
Teose pealkiri viitab kahe tuule või tule vahel viibimisele, mis minu meelest on sümptomaatiline meie tänasele päevale. Vastandlikku informatsiooni on pea kõige kohta. Polariseerumine toimub kõikmõeldavates küsimustes. Kui sa aga poolt ei taha valida, siis valitakse see sinu eest. Nõnda ongi kontserdi esimene ja kolmas osa kui kaks vatandjõudu: naiivsus ja agressiivsus mis otsivad teineteise poole teed. Keskmine osa püüab leida nö. kolmanda tee võimalust, vaadates sügavamalt endasse. Solist on lisaks eelnimetatud probleemistikule veel kõhklemas ka oma “mina hääle” veenvuses, mis väljendub kahe erineva pilli vaheldumises solistipartiis (in B♭ ja in E♭ klarnetid).
Kontserdi kirjutamise idee tekkis mul 2020. aastal, mil olin just valmis saanud täiemahulise ooperi “Põrgupõhja uus Vanapagan” partituuri. Siin on mitmeid viiteid ooperile ja selle orkestratsioonile, näiteks keskmises osas kasutan vastandliikumises sama helirida, mida ooperi lõpupoole võtmestseenides. Nõnda valmisiki kõigepealt kontserdi II osa ja alles seejärel need poolused, (I ja III osa) mille vahel mõtteline peategelane on sunnitud viibima.
Pühendan selle teose klarnetist Signe Sõmerile ja oma klarnetiõpetajale Hans Suurväljale.
H. Suurväli (1933-2004) oli silmapaistev klarnetist ja pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis. Karm, nõudlik ning väga pühendunud, nii teda mäletan. Paljud kartsid teda just kareda “väliskoore” pärast aga sisimas oli tegu sooja ja hooliva inimesega. Minu isa, kes enne sõda mängis muuhulgas ka saksofoni, soovis et õpiksin seda pilli. Kuna TMKK-s saksofoni ei õpetatud, siis sai valitud paralleelinstrument klarnet. Mäletan, kuidas isaga vaatasime üht USA filmi, kus Benny Goodman jämmis oma kolleegidega mõnusat klarnetisvingi. See jättis sügava mulje, selgus et pill on lisaks klassikalise muusika kontekstile väga edukas ka nö. rütmimuusika žanrites. Klarnet on ülimalt väljendusrikas, kiireid passaaže ja kontrastset dünaamikat võimaldav instrument. Selle tämber on eriline, mille üheks põhjuseks on pilli ülesehitusest johtuv paaritute ülemhelide võimendumine. Näiteks W. A. Mozart hindas klarnetit väga, pidades selle heli kõige lähedasemaks inimhäälele.
26.02.2022
Vennad Lõvisüdamed Vanemuises
Heiki Leis
Autor Astrid Lindgren Dramatiseerija Staffan Götestam Tõlkija Vladimir Beekman Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Maarja Meeru Muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres Lavatrikkide konsultant Enar Tarmo Lavavõitluse õpetaja Kaire Russ Laulusõnade autor Aapo Ilves Videokunstnik Juho Porila Valguskunstnik Tõnis Järs
Osades Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Artur Mäeots, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov, Markus Kõrkjas
25.01.2022
Fragments of Humanity. Dokfilmi esilinastus Docpoint Helsinkil 2022. Rež. Elli Rintala, helilooja Ardo Ran Varres
Kosovon sodassa ihmisarvo sirpaloitui serbihallinnon ja albaanien vapautusarmeijan hirmuteoissa. Totuudet uhrien kohtaloista värjäytyivät, minkä takia Helena Rannan johtama suomalainen oikeuslääketieteellinen tutkijaryhmä sai tehtäväkseen toimia puolueettomana tahona ja selvittää tapahtumien todellisen kulun.
Elli Rintalan dokumentti palaa sotavuosien selvitystyöhön yhdistellen vanhaa videomateriaalia uuteen kuljettaen samalla taidokkaasti rinnalla eri osapuolien näkemyksiä. Näkemyksissä ilmenevät eriäväisyydet paljastavat niin konfliktinratkaisun haasteet kuin puolueettomuuteen kätkeytyvät ristiriidatkin. Kuten Ranta toteaa: ”Totuushan on aina konflikteissa se ensimmäinen uhri.”
Vaikka tutkijaryhmän lähtökohtana on kertoa vain totuus tapahtumista, eri osapuolet vaativat heiltä enemmän: tukea omille näkökannoilleen. Puolueettomuuden säilyttäminen vaatii Rannalta jatkuvaa tasapainottelua sekä neuvottelutaitoa, koska liiallinen ystävällisyys tai empatia saattavat asettaa koko selvityksen objektiivisuuden kyseenalaisiksi. Toisaalta totuus on uhka, joka tuo ilmi valheet ja syylliset. Tutkimuksen eteneminen ei ole yksioikoista, etenkään tulehdusherkän konfliktin keskellä.
Ranta ajautuu jännitteisiin tilanteisiin, joiden kiperyyttä dokumentin musiikkimaailma korostaa palaten kaiken taustalla olevaan surumielisyyteen – ihmisarvon haurauteen ja vaikeuteen kohdata totuus.
Iisa Arvelin
Alkuperäinen nimi: Helena Ranta – Sodan viimeinen sana Kieli: suomi, englanti, serbia, albania. (ruotsi) Tekstitys: englanti Kesto: 57 min Ikäraja: K12 Vuosi: 2022 Tuotantomaa: Suomi
Ohjaaja: Elli Rintala Tuottaja: Ari Matikainen Tuotantoyhtiö: Kinocompany Käsikirjoitus: Elli Rintala, Ari Matikainen Leikkaus: Tuula Mehtonen, Matti Näränen Kuvaaja: Marita Hällfors, Bujar Berisha Musiikki: Ardo Ran Varres Äänisuunnittelu: Janne Laine
19.12.2021
Esietendus: Ema, kas meie kass on ka juut? Autor-lavastaja: Julia Aug. R.A.A.A.M
See on näidend sellest, kuidas inimene oma rahvusest teadlikuks saab. Sellest, millega ja milliste traumadega see seotud on. Kuidas jõuab inimeseni teadmine endast maailmas. Sellest, milline valik tuleb teha. See on etendus, kus me esitame iseendile küsimusi: mis peab juhtuma inimesega, kes hakkab naerma, narritama, kiusama teist inimest lihtsalt sellepärast, et too on juut. Ja siis võtab endale õiguse teist inimest tappa, sest too on juut. Holokaust – üks kõige hirmsamaid lehekülgi kaasaegse Euroopa ajaloos. Üks kõige raskemaid teemasid ka Eesti jaoks. Kas sellest peab rääkima? Või on parem seda teemat mitte puudutada, sest ta on siiamaani väga valulik? Või vastupidi, et sellest peab rääkima, sest vastasel korral, me unustame ka nende nimed, kes päästsid Eestis juute Teise maailmasõja ajal?
Autor-lavastaja JULIA AUG. Kunstnik POLINA GRECHKO (Venemaa). Valguskunstnik PRIIDU ADLAS (Draamateater). Videokunstnik LAURA ROMANOVA (Vaba Lava). Muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES. Laval ELINA REINOLD, LOVIISE KAPPER, OTT KARTAU ja TAAVI TEPLENKOV (Draamateater).
02.10.2021
F. Zelleri Ema, Ugala teatris.
Lavastaja
Tanel Jonas
Kunstnik
Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskunstnik
Villu Konrad
Muusikaline ja helikujundaja
Ardo Ran Varres
Tõlkija
Margus Alver
Osades
Terje Pennie, Margus Tabor, Oskar Punga, Klaudia Tiitsmaa
Esietendus 1. oktoobril 2021 Ugala teatri väikeses saalis.
13.09.2021
Noorsooteatri uuslavastus: Poiss ja liblik. Helilooja Ardo Ran Varres
Poiss ja liblik
Anton Hansen Tammsaare miniatuuril ja Ardo Ran Varrese muusikal põhinev visuaalteatrilavastus väikelastele
Muusikaline rännak maailma südamesse, lähimale aasale tuttavas metsatukas. Kuhugi, kus on kogu maailm koos. Maailm, mille üle rõõmustada ja muretseda, mida hoida ja armastada.
Autor Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja Leino Rei
Kunstnik Erki Kasemets
Helilooja Ardo Ran Varres
Valguskunstnik Triin Rahnu
Esietendub 12. septembril 2021 väikeses saalis.
03.08.2021
Animafilm "Tartu aknad, mu arm" Helilooja: Ardo Ran Varres
Esilinastus toimub 7. augustil fesivalil Tartuff.
17.07.2021
Nõidkapteni needus. Helilooja A. R. Varres
Osalised:
Kapten Rodriguez - Pääru Oja
Kapten Lee Morgan - Mikk Saar
Munk - Janek Joost
Alex - Ingel Mikk
Lucas - Juss Haasma
Lisaks on laval veel 40 harrastusteatrite näitlejat ja 10 last.
Autor: Reeli Reinaus
Dramatiseeringu autor/lavastaja: Anti Reinthal
Kunstnik: Riina Degtjarenko
Muusika ja helikujundus: Ardo Ran Varres
16.07.2021
Läbi kõigi elude ma otsin sind…
Lavastaja DAMIR SALIMZIANOV (Udmurtia). Kunstnik RIINA VANHANEN. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES. Tõlk TIIT ALTE. Laval JANE NAPP (Endla Teater), KRISTO VIIDING (Eesti Draamateater), PIRET KRUMM, MARTIN KÕIV ja KRISTJAN SARV.
raaam.ee
03.05.2021
Segakoorilaule 2021. Noodiriiul.ee
Kogumiku sisukord:
Mariliis Valkonen/Peep Ilmet Hingan
Mart Siimer Laudamus
Mari Vihmand/Adam Cullen Olematus
Mari Amor/Valdur Mikita Jumala juurde saamise test
Ardo Ran Varres/Marie Heiberg Minu laulus on jäänud üks igatsus järgi
Kadri Hunt/Uku Masing Jõuluööl
Andres Lemba Ubi caritas
Andres Lemba Salve Regina
02.05.2021
Uudisteos Eesti muusika päevadel 2021. 13 pala kahele klaverile Eesti runoviisidel I-VI
28.02.2021
Juudit VAT teatris. Helilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres
Kes on tänapäeva Juudit? Noor naine, kes läheb ja teeb seda, mida tarvis? Teeb seda, mida mehed teha ei julge? Ning päästab seeläbi - kelle? Iseenda? Oma kodulinna? Või terve inimkonna, sest vähemaga Juuditi taoline idealist ei lepi? Sada aastat pärast Tammsaare Juuditi sündi on Petuuliat päästma asunud Andrus Kivirähki Juudit. Mille poolest tänapäeva Juudit teistsugune on? Kas Petuuliat on veel võimalik päästa? Selge on igatahes see, et endiselt on Juuditi ümber neetult palju vanamehi.
Esietendus: 1. märtsil 2021 KUMU Auditooriumis
Autor:
Andrus Kivirähk
Lavastaja:
Aare Toikka
Kunstnik:
Pille Jänes
Valguskunstnik:
Sander Põllu
Videokunstnik:
Sander Põldsaar
Helilooja ja muusikaline kujundaja:
Ardo Ran Varres
Osades:
Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Gert Raudsep, Margo Teder, Tanel Saar
Plakati foto:
Heikki Leis
Lavastuse fotod:
Siim Vahur
Grimeerija:
Maarja Linsi
14.02.2021
Muinasjutumöll. Autor ja lavastaja Damir Salimzianov Helilooja: Ardo Ran Varres
Narva Vaba lava.
03.02.2021
DocPoint festivali avafilm "Sea aasta". Rež. Raimo Jõerand. Helilooja: Ardo Ran Varres
29.11.2020
Pärnu Punane torn sai moodsa sisu. Helikujundus ja originaalmuusika: Ardo Ran Varres
Pärnu vanim ehitis, 600 aasta eest rajatud Punane torn sai moodsa sisu. Tornis saab ringpanoraamkino vaadates ülevaate Pärnu linna tekkest tänapäevani. Tegu on innovatsiooniga, mille sarnast Eestis rohkem pole.
Punane torn on praegu valget värvi, aga sai oma nime kunagiste punaste tellisseinte järgi. Tornile on otstarvet otsitud aastakümneid, siin on olnud linnaarhiiv, seda on kasutatud laohoonena, poe ja klubina, aga täies mahus võeti torn kasutusele alles nüüd.
Nii asub varem suletud kaitsekorrusel moodne ringpanoraamkino, kus ootab vaatajaid 10-minutine Pärnu ajalugu tutvustav animafilm "Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta". Tornist avaneb ringvaade ümbrusele jääajast tänapäevani.
"Kindlasti ei saa öelda, et nüüd on kõik 100 protsenti teostunud, siin arenduseks on väga palju võimalusi ja see töö algab juba esmaspäevast," märkis Pärnu muuseumi juhataja Aldur Vunk.
Ajaloo grandioosset üldistust, kus ühe minutiga rännatakse läbi 1000 aasta, vaadatakse väikeses seltskonnas, sest kinosaal mahutab kümme külastajat. Et täielikku ülevaadet saada, tuleb filmi vaadata mitu korda, istudes erinevatel kohtadel, sest 360-kraadist vaadet pole võimalik korraga haarata.
"Pärnul on hiiglama põnev ajalugu ja hiiglama põnev keskaeg oma kahe linnaga – Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Ja siin on, mida näidata. Ja see ajaloo ülevaatefilm ja üleüldse meenutus keskajast on väga heal tasemel. See on Eesti tipptasemel tehtud, küll väike torn, aga siiski keskaja mälestusmärk," lausus kultuuriminister Tõnis Lukas.
Torni rekonstrueerimisprojekti tegi Anne Strati Arhitektuuribüroo, ehitas Pärnu REV. Raha tuli linnalt, ministeeriumilt ja EAS-ilt. Tehnilise lahenduse lõi Atea ning animatsiooni animaatorid loovagentuurist Pult koostöös Pärnu Muuseumi ja ajalooekspertidega Tartu Ülikoolist.
See oli Aldur Vungi viimane töö Pärnu muuseumis. 22-aastane tööperiood lõpeb esmaspäeval, uuest kuust juhib Pärnu muuseumi Aet Maatee.
Baskerville'ide koer Karlova teatris. Lav. Peep Maasik. Helilooja: Ardo Ran Varres
AUTOR Arthur Conan Doyle
LAVASTAJA Peep Maasik (TEMUFI)
DRAMATURG Mihkel Seeder (VAT Teater)
KUNSTNIK KARMO MENDE
HELILOOJA ARDO RAN VARRES
OSADES Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula (TEMUFI), Elena Koit
18.10.2020
"Sõjasõltlane" VAT teatris. Lav. S. Keedus. Helikujundus: A. R. Varres
Lavastuse aluseks on rindeoperaator Jon Steele'i 2002. aastal ilmunud ülemaailmne bestseller, kus autor kirjeldab oma kutsumuse saatanlikku ja samas erutavat olemust. Töö rindeoperaatorina viis teda ühest kriisikoldest teise. Vaid loetud meetrid muutsid tsiviliseeritud linnatänava sõjatsooniks, kus iga järgnev sekund võis osutuda viimaseks. Operaatorina oli Steele´i ülesanne aga unustada igasugune alalhoiuinstinkt ning söösta otse kuulirahe keskele, sest kogu maailm pidi nägema, mida sõda inimestega teeb.
Loo lavastab filmirežissöörina tuntud Sulev Keedus, mängivad Kristo Viiding (Eesti Draamateater) ja Karolin Jürise.
18.10.2020
Ardo Ran Varrese autorikontsert 29. okt 2020 kl 19 Tartu Jaani kirikus. Hingede öömuusika.
Ettekandele tulevad seitse teost, mis loodud viimasel kümnendil ning video- ja heliinstallatsioon “Tuul”.
Uudisteose “Päikesering” aluseks on Doris Kareva samanimeline 12-osaline luuletsükkel.
Helilooja pühendab teose oma ema Taimi Varrese (1933-2020) mälestusele ja ka kõigile nendele, kes käesoleval erakordsel aastal on meie hulgast lahkunud. Sit tibi terra levis.
Kontserdil astub üles Tartu Uue Muusika Ansambel laiendatud koosseisus, kunstiline juht Kadri-Ann Sumera.
Lavastus räägib kuuest naisest, kelle elus on tähelepanuväärset rolli mänginud Georg Ots ja tema looming.
“Ma olen õnnelik, kui kasvõi üks inimene, kuulates minu laule, tunneb vajadust teha midagi kasulikku ja head teistele.” Georg Ots
Sa arvad, et su elu on juba paika loksunud, et oled leidnud oma tee ja tead, mida sa tahad. Oled vaevu seda jõudnud mõelda, kui järsku lööb sind miski kujuteldamatu jõuga ja kõik pöördub pea peale. Ja sa võid karjuda, vastupanu osutada, enda elu eest põgeneda, aga kõige keerulisem on – võtta neid muutusi, kui hädavajalikke. Ometigi peitub viimases just leppimine, mis paradoksaalsel kombel elu loodetavasti paremuse poole suunab.
See on lavastus inimestest: eneseküllastest ja mittevajalikest, omadest ja võõrastest. Lastest, kes kordavad vanemate saatusi ja vanematest, keda piinab süütunne. Kui kõike võib mõista, aga muuta ei saa midagi.
Niisamuti on see lugu tantsudest üksindusega. Surmaga. Ja armastusega Georg Otsa laulude saatel.
Autor
SLAVA DURNENKOV
Lavastaja
ARTEM USTINOV
Kunstnik
ERVIN ÕUNAPUU
Kostüümikunstnik
LIISA LIKSOR
Helilooja
ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik
PRIIDU ADLAS
Laval
ÜLLE KALJUSTE (Eesti Draamateater)
RIINA MAIDRE
KÜLLI REINUMÄGI
KATRIN PÄRN
LIIS HAAB
INGRID MARGUS
Esietendus: 13. septembril 2020 Vaba Lava Narva teatrikeskuses
Kestus: 1h 40 min
24.08.2020
Kuuldemäng ja valgusetendus "Tuledes Paunvere". Muusika ja helirežii: A. R. Varres
20.04.2020
Originaalmuusika lühifilmile Karl ja Carla.
VÄRSKE VERE kogumiku raames leiab aset Andres Keili verivärske düstoopia «Karl ja Carla» maailma esilinastus. Film vaatab huumoriga lähitulevikku, kus ühiskonna ülereguleerimine on viinud ootamatute tagajärgedeni igapäevastes inimsuhetes; peategelasi kehastavad Sten Karpov ja Elina Purde. Tootja: Pimik
Esilinastus 23. aprillil kell 17 Netikino.ee; kell 18 Elisa Elamus ja Telia.
13.02.2020
Sümfoonia ühele külalisetendused Torontos
24.12.2019
Originaalmuusika ja helikujundus. PÖÖRIÖINE PULMAPIDU. Liikuv video- ja valgusetendus truudusest, ajast ja armastusest!
Eesti Vabaõhumuuseum äratab üheks talvekuuks ellu iidse muinasjutu ning unustusehõlma vajunud mütoloogilised tegelased. Tule ja saa osa pimedatel talveõhtutel toimuvatest elamuslikest jalutuskäikudest, mis avavad ukse müstilisse maailma. Külastajad saavad üleloomuliku võime näha suletud uste ja akende taha, kus toimetavad tegelased, keda palja silmaga ei näe ning kes haihtuvad koos kuke kolmanda kiremisega.
Taavi Varmi loodud videoinstallatsioon Andres Noormetsa stsenaariumile koos Ardo Ran Varrese helikujundusega on projitseeritud muuseumi talutarede, aida, tuuliku ja muude hoonete seintele ning katustele.
Kuuest punktist koosnev Eesti mütoloogial põhinev lugu koos jalutuskäiguga hilisõhtuses muuseumis kätkeb endas pildikesi imemuinasjutust, kus võib kohtuda sepikotta sõrgu rautama tulnud vanapagana, krattide, aga ka heade majahaldjatega.
05.12.2019
Originaalmuusika, muusika- ja helikujundus. Videomapping "Tartu vaim" (A. Merilai, M. Koldits, A. Tenusaar. Tartu Ülikool)
29.11.2019
Filmihelilooja Richard Harvey PÖFFil. Music Meets Film. Modereeris Ardo Ran Varres
16.11.2019
Originaalmuusika lavastusele "W"
W
Teatrisaaga. 150 aastat kirge ja armastust
Aastal 1870 sünnib midagi täiesti ootamatut. Sünnib miski, mis muudab määravalt rahva ja kultuuri saatust. Sünnib omakeelne teater.
Läbi muutuvate aegade, edu ja glamuuri, hävingute ja tuhast tõusmiste, inspiratsiooni ja kunstivaimustuse, avangardi ja rahvalikkuse, kaotuste ja leidmiste on see uskumatult ebatõenäoline nähtus kestnud ja kasvanud juba 150 aastat. Vahetuvad dekoratsioonid ja kostüümid, stiilid ja voolud, lavastajad ja koristajad, tantsud ja laulud, teatrijuhid ja rahanumbrid, repliigid ja tegelased, riigikorrad ja näitlejad – keegi ega miski pole igavene. Aga teater jääb … või mitte?
Esietendus 16. novembril 2019 Vanemuise suures majas
Autorid Loone Ots, Anu Tonts, Ain Mäeots, Rein Pakk
Lavastaja Ain Mäeots
Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull
Heliloojad Tauno Aints, Ardo Ran Varres, Leslie Da Bass
Stsenograaf Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Laulutekstide autor Aapo Ilves
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Koreograaf Britt Kõrsmaa
Helirežissöör Miikael Haamer
Lavastusdramaturg Anu Tonts
26.10.2019
Öömuusika lamamiskontsert Tartu Jaani Kirikus
Öömuusika lamamiskontsert: Ardo Ran Varres (heliinstallatsioon) & Maria Elisaveta Roosalu (videoinstallatsioon)
november 1, 2 2019 @ 22:00 - 23:55
07.10.2019
Uuslavastus: Kapten Mihkel. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres
www.raaam.ee
23.09.2019
ADC*E Eesti Disainiauhinnad 2019 Kuld (kategooria Keskkond/Varia, ajutine, eriobjektid)
23.07.2019
Esiettekanne: Eesti muinasjutt. Koondorkester 27. laulupeol
23.06.2019
Originaalmuusika lavastusele Juudit
www.raaam.ee
30.04.2019
Ühisvaratragöödia. (Puhkpilliorkestrile) Maailma esiettekanne. World Music Days 2019
Politsei- ja Piirivalveorkester
Dirigent Hando Põldmäe
18.03.2019
Minu Eesti vanaema. Julia Augi lavalugu. Muusikaline kujundus Ardo Ran Varres
„Minu eesti vanaema“ on esmalt lavastus identiteedist ja küsimustest, mille inimene endale esitab: „Kes ma olen?“ Ning vastustest, mida neile püütakse leida. Lavastus räägib sellest, kuidas kaotatakse ja leitakse oma Kodumaad.
Lavastaja Julia Aug (Venemaa)
Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Jaak Prints, Laura Kukk (NUKU), Gert Raudsep.
Korraldaja Vaba Lava SA, R.A.A.A.M.
28.01.2019
I. Bergmani Persona. Originaalmuusika ja helikujundus Ardo Ran Varres
Persona
Ingmar Bergmani psühholoogiline draama
Tuntud näitlejanna Elisabet Vogler variseb „Elektra“ etenduse ajal vaimselt kokku ning lõpetab rääkimise. Teraapia ei anna loodetud tulemusi ning arst otsustab ootamatu ravivõtte kasuks: ta saadab Elisabeti koos noore hooldusõe Almaga kenasse suvemajja mererannal. Elisabet vaikib, ent järk-järgult avab Alma tummale patsiendile oma sisemaailma …
„Persona“ jõudis publiku ette maailmakuulsa Rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmani filmina aastal 1966, peaosi mängisid Bibi Andersson ja Liv Ullmann. Film on ekraanile jõudmisest alates andnud põhjust lugematuteks analüüsideks, interpretatsioonideks ja debattideks.
Esietendus 26. jaanuaril 2019 Vanemuise väikeses majas
Lavastaja Ain Mäeots
Tõlkija Ülev Aaloe
Kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik Emer Värk
Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres
Osades Linda Kolde, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Veiko Porkanen või Ain Mäeots
15.01.2019
Filmimuusika teemaline intervjuu. Filmus.ee
https://filmus.ee/interview-ardo-ran-varres.html
14.01.2019
Originaalmuusika filmile Joh. Pääsukese tõeline elu.
Rež: H. Volmer
Kopli kinokompanii 2019
03.01.2019
Ardo Ran Varres kehastab Hardi Volmeri mängufilmis Oskar Kallast
02.01.2019
Pärnu Endla kolleegipreemia: 2018 aasta kunstnik-kujundaja on helilooja Ardo Ran Varres
Parimaks lavastajaks kuulutati Aare Toikka, kes tõi lavale 3. novembril esietendunud draama „Elu ja armastus“. Aasta kunstnik-kujundaja on helilooja Ardo Ran Varres, keda premeeriti lavastuste „DreamWorks“ (helilooja) ning „Elu ja armastus“ (muusikaline kujundaja) eest.
06.12.2018
Ardo Ran Varres Film Music Band live video
28.11.2018
Lohe needus. Muusika autor ja helikujundaja Ardo Ran Varres
Helen Käiti samanimelise raamatu ainetel.
Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! Õde-venda ootab ees hirmuäratav seiklus täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi.
Esietendus 30. novembril 2018 Draamateatri suures saalis.
Lavastaja Kersti Heinloo
Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskunstnik Airi Eras
Muusika autor ja helikujundaja Ardo Ran Varres
Liikumisjuht Raho Aadla
Osades: Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Viire Valdma, Liisa Saaremäel, Aleksander Eelmaa, Inga Salurand, Pääru Oja, Sander Roosimägi, Merit Kruus.
19.11.2018
Taevas Narva kohal. Videomapping Narva Aleksandri kirikus
„Taevas Narva kohal“
Videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib meile loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest, Narvast muutuvas ajas. Mineviku peatüki sulgenud Narva ärkab ja tärkab taas elule. Vesi – eluallikas avaldub nii loodusjõuna kui peenemate struktuuride kaudu. Vesi on mõjutatav, ta reageerib ja mäletab. Mõningaid vihjeid inimeste hingesuurusest toovad meieni pühakute heateod, kes on kõik kunagi olnud tavalised inimesed meie endi seast. Stsenaarium Donald Tomberg, muusika ja helid Ardo Ran Varres, video ja animatsioon Taavi Varm.
06.11.2018
Lavastus Elu ja armastus. Originaalmuusika. Pärnu Endla teater
LavastajaAare Toikka (VAT Teater)
Andrus Kivirähki näidend A. H. Tammsaare romaani järgi
BERLIINI EESTI KULTUURIPÄEVAD 2018 Sümfoonia ühele. Allegro con moto
KAMA3 KAVA 6. OKTOOBRIL
Üritused toimuvad Brotfabriki Bühnel aadressil Caligariplatz 1, 13086 Berlin.
17.00-18.00 prof. dr. Cornelius Hasselblatti eestikeelne loeng „Uitmõtteid uuema eesti kirjanduse ümber“
18.00-19.00 paus
19.00-20.30 Tartu Uue Teatri etendus “Sümfoonia ühele. Allegro con moto”
Pärast etendust vestlus lavastaja ja autori Ardo Ran Varrese ning näitleja Aleksander Eelmaaga
21.30-22.00 paus
22.00-23.00 Viktor’s Joy‘ kontsert
28.09.2018
33 variatsiooni. Helikujundaja Ardo Ran Varres
Moises Kaufmani draama
See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.
Vaataja ees rulluvad lahti kaks eraldiseisvat, kuid paralleelselt kulgevat lugu: üks kahesaja aasta taguses Viinis, kus helilooja Ludwig van Beethoven (Guido Kangur) püüab oma kasvavast kurtusest hoolimata luua oma elulõpu üht olulisemat teost. Teine kulgeb tänapäevases New Yorgis ja Bonnis, kus muusikateadlane ja Beethoveni ekspert Katherine Brandt (Marika Barabanštšikova) püüab mõista, miks helilooja leidis pikka aega inspiratsiooni just ühest lihtsakoelisest valsist. Ta otsustab oma kiiresti süvenevast haigusest hoolimata kaevuda arhiividesse, et otsida sellele küsimusele vastust.
Kunsti- ja loominguküsimuste kõrval on Kaufman samaväärselt käsitlenud inimsuhteid, mistõttu tasakaalustab ülevaid ja hingekriipivaid teemasid südamlik ja veidi nukralt koomiline lähenemine.
Kriitikud on Kaufmani näidendit nimetanud kultuurilooliseks detektiivlooks ja võrrelnud seda hiljaaegu ka Vanemuise laval olnud Tom Stoppardi „Arkaadiaga.”
Esietendus 6. oktoobril 2018 Vanemuise väikeses majas
Lavastaja Heiti Pakk
Kunstnik Maarja Meeru
Videokujundaja Juho Porila
Helikujundaja Ardo Ran Varres
Valguskujundaja Imbi Mälk
Liikumisjuht Marika Aidla
Osades Marika Barabanštšikova, Marian Heinat, Ragne Pekarev, Guido Kangur (Eesti Draamateater), Karl Laumets, Jüri Lumiste, Margus Jaanovits, Andre Hinn
09.09.2018
Ardo Ran Varres Film Music Band. 15 September kl 19 Tartu uues teatris
Näitleja ja helilooja Ardo Ran Varres on juba 22 aastat tegelenud
teatri- ja filmimuusikaga. Ta on kirjutanud originaalmuusikat kümnetele
sõna- ja nüüdistantsulavastusetele, dokumentaal- ja mängufilmidele.
16. septembril annab Ardo Ran Varres Tartu Uues Teatris oma koosseisuga
Ardo Ran Varres Film Music Band kontserdi, kus tuleb esitamisele enam
kui 20 aasta jooksul loodud filmi- ja teatrimuusika paremik. Samuti on
oodata muusikalisi üllatusi, mis pole veel teatrilavale jõudnud.
Koosseis:
Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner
(löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres.
Erikülaline:
Liisi Koikson
02.09.2018
Ardo Ran Varres Film Music Band. 12 September kl 19 Hobuveskis
Uus hooaeg toob Tallinna Linnateatrisse uued helid. Käivitame sügisel värske kontserdisarja Lai 47 asuvas Hobuveskis, kus astuvad üles muusikud, kes on tuntud oma teatri- ja filmimaailmale loodud heliteostega. Iga kontsert on ainulaadne võimalus kogeda elavas esituses muusikat autoritelt, kes on andnud oma loominguga näitekunstile hindamatu helilise lisamõõtme. Teater on teatavasti eri valdkondi siduv kunstivorm, soovime seda ka uue kontserdiseeriaga Hobuveski hubases õhustikus esile tuua.
Sarja esimene kontsert toimub 12. septembril algusega kell 19.00. Esinejaks on Ardo Ran Varres Film Music Band koosseisus Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner (löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres ise. Erikülalisena liitub bändiga imeline Liisi Koikson! Esitamisele tuleb valik viimase 20 aasta jooksul loodud teatri- ja filmimuusika hulgast, sealhulgas Tallinna Linnateatri lavastuses kõlanud teoseid (Ardo Ran Varres on kirjutanud muusikat lavastustele „Tõestus“, „Krabat“ ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“). Kontserdil on samuti põhjust oodata muusikalisi üllatusi, mis pole veel teatrilavadele jõudnud.
Hooajal 2018–2019 soovime igal aastaajal viia Hobuveski üheks õhtuks muusikalainele. Esimene kontsert algavas sarjas toimub seega sügisel, järgmiseid esinejaid on oodata juba talvel ja kevadel. Info uute kontsertide kohta ilmub Linnateatri kodulehel hooaja jooksul.
Koosseis:
Jorma Toots (klahvpillid), Andre Maaker (kitarrid), Ahto Abner (löökpillid), Lauri Kadalipp (saksofonid ja flööt) ja Ardo Ran Varres.
Erikülaline:
Liisi Koikson
21.07.2018
Muusikaline kujundus ja helikujundus lavastusele Kostja ja Hiiglane
Tekst: Mart Kivastik Lavastus: Aleksandr Ogarev
Esietendus Viinistul: 25. juulil 2018 www.raaam.ee
17.06.2018
Üliõpilasfestival Gaudeamus. Tantsupeo muusikaline kujundus Ardo Ran Varreselt
22.00 Tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”.
Tartu Tamme staadion täitub jaaniöö salapära ja tärkava armastuse vaimsusega. Eesti esimesel öötantsupeol ühendatakse esmakordselt festivali pikas ajaloos rahvatantsu kaasaegse tantsuga. Toome staadionile jaaniõhtule omast salapära ja müstikat ning kolme väikerahva jaanitraditsioone.
Lavastuse idee on kantud Juhani Pütsepa loost, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon. See on romantiline ja seiklusi täis lugu, mis mõjub nagu vana legend või müüt jaanipidude tekkest. Valgus on selles etenduses lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter.
Etenduse lavastaja on Renee Nõmmik, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning valguskunstnik Meelis Lusmägi.
13.06.2018
Originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele Vürst Gabriel. Tallinna Linnateater
04.06.2018
Elektroakustilise loomingu kontsert
5 juunil kl 15 Tartus, Elleri kooli Tubina salis
27.04.2018
Ardo Ran Varres channsonnier Gruber Frankenstein
Foto: Rene Jakobson
16.04.2018
Apis Mellifera. Esiettekanne Eesti muusika päevadel 2018
Robert Jürjendal (1966)
“Raba” keelpillikvintetile, puhkpillikvintetile ja löökpillidele (2018, esiettekanne) Jüri Reinvere (1971)
“Ecotone” / “Ökoton” löökpillidele ja fonogrammile (2007) Helena Tulve (1972)
“ligne d’horizon” / “Silmapiiri joon” suurele ansamblile (2005, Eesti esiettekanne) Erkki-Sven Tüür (1959)
“Lichttürme” / “Valgustornid” viiulile, tšellole ja klaverile (2016) Pärt Uusberg (1986)
“Sisekõla” suurele ansamblile (2018, esiettekanne) Ardo Ran Varres (1974)
“Apis mellifera” / “Meemesilane” tšellole, akordionile, live-elektroonikale ja fonogrammile (2017, esiettekanne)
Tundub, et kontserdi üks kokkupuutepunkt EMPiga ja võib-olla alateadlikult püha teema on loodus ja keskkond, mure selle pärast, mis sealt silmapiiri tagant võib ükskord paistma hakata. Yxus Ensemble’iga seonduvalt on kindlasti väärt märkimist, et astume üles suure sinfonietta koosseisuga. Pärast Nyyd Ensemble’i lõpetamist kümmekond aastat tagasi on see praegu Yxusele esimene ja loodetavasti mitte viimane kava, mis tuuakse välja dirigendi käe all. Leho Karin
30.03.2018
Ardo Ran Varres
TKO 25. KÕIKVÕIMAS - FRANKENSTEIN
TALLINNA FILHARMOONIA MUSTPEADE MAJA, VALGE SAALKUUPÄEV04.04.2018KELLAAEG19:00PILET20/15 €
ARDO RAN VARRES (šansoneer)
TALLINNA KAMMERORKESTER
Solist ja dirigent RISTO JOOST
Steve Reich "Clapping Music"
Erkki-Sven Tüür "Action"
Steve Reich Duett kahele sooloviiulile ja keelpilliorkestrile (solistid Harry Traksmann ja Olga Voronova)
John Cage "Water Walk" (solist Risto Joost)
Heinz Karl Gruber "Frankenstein!!"
Ardo Ran Varres "Concentra" keelpilliorkestrile (avalik esiettekanne)
„Meie unistused ongi meie töö, mida me peame iga hinna eest tegema hästi.“
Esietendus 3. märtsil
28.02.2018
Uue koorimuusika kontsert. Kammerkoor Head ööd, vend.
3. märtsil 2018 kell 16 Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis
4. märtsil 2018 kell 17 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
5. märtsil 2018 kell 20 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis
Johann Wolfgang von Goethe filosoofilisel tragöödial „Faust“ on maailmakirjanduses palju sugulashingi. Elu mõtte ja igavese nooruse otsingud ning moraali ja eetika, patu ja põrgu, ihade ja auahnuse keerukalt läbipõimunud maailm läbib kõiki neid teoseid võimsa keerisena. Goethe ligi kuuekümne aasta jooksul loodud teos on maailmakirjanduse tuntuim tõlgendus keskajast pärit legendist, mis räägib mehest, kes müüb oma hinge nooruse ja maiste rõõmude eest saatanale. Fausti sunnib saatanaga lepingut sõlmima tema soov maailmast rohkem teada saada. Aastaid kabinetivaikuses toimetanud õpetlane Faust ning kurjuse deemonina teda saatev Mefistofeles siirduvad tutvust tegema „inimeste maailmaga” , leidmaks inimlikku tõde ja ilu.
Tõlkija August Sang
Lavastaja ja dramaturg Hendrik Toompere (Eesti Draamateater)
Kunstnik Pille Jänes
Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres
Osades Andres Mähar, Reimo Sagor, Linda Kolde, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Priit Strandberg, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Jaanus Tepomees
23.01.2018
DocPoint Tallinna avafilm: Rodeo. Originaalmuusika: Ardo Ran Varres
Taasiseseisvunud Eesti esimesele põhiseaduslikule valitsusele, mis saab noore ja kogenematu peaministri Mart Laari juhtimisel võimule 1992. aasta sügisel, ei ennustata valitseva kaose keskel paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat, viies ellu hulga radikaalseid reforme.
Soov “plats puhtaks lüüa” – vabaneda täielikult okupatsiooniaja pärandist ja eelmise valitsuse „pehmest“ teest, teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Aga kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel.
Usalduse hoidmisest ja kaotamisest rääkiva loo keskmes on konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel, kus peaministril jääb häid valikuid järjest vähemaks.
See on avameelselt ja paraja eneseirooniaga jutustatud ühe kaasaegse riigi loomise lugu. Lugu noortest idealistidest, kellest saavad poliitikud.
Keel: eesti, inglise, rootsi, soome
Subtiitrid: inglise
Originaalpealkiri: Rodeo
Režissöör: Kiur Aarma, Raimo Jõerand
Riik: Eesti
Aasta: 2017
Kestvus: 75 min
Operaator: Manfred Vainokivi
Montaaž: Matti Näränen
Heli: Horret Kuus
Muusika: Ardo Ran Varres
Produktsioon: Kiur Aarma, Ari Matikainen / Traumfabrik & Kinocompany
Linastub:
Kino Artis, saal 1: Neljapäev 01.02 - 18:00
13.11.2017
Originaalmuusika lavastusele Öökuniganna
Piret Jaaksi 2015. aastal kirjutatud tänapäevane näidend "Öökuninganna" on haarav lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses Berliini ooperiteatris laulnud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat kohanema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev ja saatuslik sündmustik vallandub noore sotsiaaltöötaja ilmumisega Elli lävepakule.
Jaaksi näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe elusaatuse näitel hingede kokkupõrkest, lahtitõukest ja tantsust, "parim enne möödas" hirmust ning sellest, mis meist jääb, kui oleme kord läinud…
Lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen, helilooja Ardo Ran Varres, laval Liina Tennosaar ja Martin Tikk
Karlovateater.ee
21.10.2017
Originaalmuusika ja helikujundus lavastusele Beatrice. Teater Vanemuine
Beatrice
Siret Campbelli tulevikuromanss
“Beatrice” on vaatemänguline armastuslugu, mille tegevus toimub lähitulevikus. Lavastuse tegevus leiab aset mõnekümne aasta pärast, kuid loo tegelased ei ole leiutajad ega superkangelased, nad ei reisi seni avastamata planeetidele ega oma laserrelvi. Tom ja Kristi on tavalised inimesed, kes püüavad elada oma elu ja teineteist armastada. Hetkel, kui nad kaotavad kõik, avaneb ootamatu lahendus, mille abil oma maailm tagasi saada. Kaotus jääb, kuid elu võib jätkuda. See elu on aga midagi väga enneolematut.
Lavastus uurib mitmeid tulevikuga seotud küsimusi. Kui tehnoloogiline areng jätkub samas või veelgi kiiremas tempos, siis millisest maailmast me end peatselt leiame? Mida oleme me juurde saanud ja millest ilma jäänud? Millega oleme harjunud? Kuidas muutuvad uutes oludes meie olemus, unistused ja vajadused?
Igavese elu soov on tõenäoliselt alles ka tulevikuinimestel. Mõte surematusest on ju paeluv ja püüd seda saavutada veelgi ihaldusväärsem. Tänapäeval püüdleb mõni meist igavese elu poole oma hinge eest hoolitsedes ja lootuses jätkata surmajärgset eksistentsi mõnes paremas paigas. Teise religiooniks on toitumine või eluviis, et lükata sel moel oma bioloogilise lõpu saabumist võimalikult kaugesse tulevikku. Teadusele ja tulevikutehnoloogiatele vaadatakse igavese elu kontekstis aina suuremate ootusega. Ühte sellist võimalust uurib ka „Beatrice“.
Esietendus 21. oktoobril 2017 suures majas
Lavastaja Ain Mäeots Kunstnik Maarja Meeru Videokunstnik ja visuaal-elektrooniliste lahenduste autor Emer Värk Originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres Valguskunstnik Meelis Lusmägi Liikumisjuht Britt Kõrsmaa Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Liina Tennosaar, Karol Kuntsel, Silver Kaljula (Must Kast), Nora Ann Lunge või Elise Mustkivi
Foto: Karoliina Kase
05.10.2017
Muusikaline kujundus VAT Teatri lavastusele "Sirgu Eesti"
Oleks võinud minna ka teisti
EV100 teatrisari "Sajandi lugu": Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.
Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis koguni, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühisele nõule jõutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand suuresti just ajalookäsitlusel.
Ardo Ran Varres (1974) „The Field Of Now“ [„Praegu-väli“]
flöödile, klarnetile/bassklarnetile, vioolale, kahele klaverile ja live-elektroonikale (2013) 16.43
Tartu Uue Muusika Ansambel: Oksana Sinkova (flööt), Tõnu Kalm (klarnet), Kadri Rehema (vioola), Kadri-Ann Sumera (klaver), Jaan Kapp (klaver)
21.07.2017
Ardo Ran Varres kehastab lavastuses Roosi Nimi Casale Ubertinot
Esietendus 13. juulil 2017 Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes
Teater Vanemuine. Lavastaja Tanel Jonas
Fotod: Heikki Leis
04.07.2017
Originaalmuusika lavastusele Praegu pole aeg armastamiseks
Inimesed, me teeme oma elu äärmiselt keeruliseks… Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad. Ma tahaksin, et peale meie etenduse vaatamist tahaks inimesed välja lülitada kõik, unustada absoluutselt kõik, kõik peale ühe – olla koos nendega, keda sa armastad. See on tõsine teema selles lõbusas näidendis.
Lavastaja Damir Salimsjanov (Udmurtia)
kunstnik Ervin Õunapuu
helilooja Ardo Ran Varres
valguskunstnik Priidu Adlas
etenduse juht Tuuli Raadik
Näitlejad Kristo Viiding, Mari Liis Lill, Martin Kõiv, Ott Kartau (kõik vabakutselised) Harriet Toompere (Draamateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater)
www.raaam.ee Esietendus 5. juuli 2017 Kolga mõisas
Sümfoonia ühele. Allegro con moto / Tartu Uus Teater Esietendus 21. aprillil 2017
Ardo Ran Varrese debüütlavastus, mis on üles ehitatud kui muusikateos. Sõnad, mõtted, liikumine, rütmid ja helid on reastatud ja komponeeritud pigem klassikalise muusika kui harjumuspärase dramaturgia reeglite kohaselt. See ei takista aga lavaltoimuvat teatrietendusena vaatamast ja nägemast.
On vana mees ja on tema esimene raadio täis helisid, hääli ja mälestusi. Ta mäletab koos oma raadioga kõike. Ta teab, mis juhtuma hakkab. Kui saaks vaid sekkuda ja ajalugu muuta!
Heli ühendab meid ja on seda ühel või teisel moel teinud läbi inimkonna ajaloo. Inimese vaikuseotsingud tähendavad tegelikult mõtisklemiseks sobiliku ruumi otsinguid, mitte ihalust vaikuse enese järele. Nagunii tuleb lõpuks välja, et me teeme mõttetööd kõige paremini siis kui kuuleme lähikonnas teisi inimesi. Lärmakas maailmas on õiglus, mõõdukus ja inimlik mõõde ülimalt olulised. Heli sügavam olemus tähendab, et teatud määral on see alati ühisomand. Kui heli kulgeb vabalt läbi õhu nõuab see teatavat laadi “ela ja lase teistel elada” eetost. Hollandlaste 1970. aastate müravähendamise kampaania ajal võeti kasutusele üks lööklause ja vahest on käes aeg see taaselustada. See ütles lihtsalt… “Olgem üksteise vastu tasased.” See võib meie tänapäevase maailmaga harjunud kõrvadele tunduda pisut lahjavõitu ning vaidlustes, ängides ja kahtlustes läbinämmutatud ja ärakäiatud. Ent see tuletab meelde, et isegi tänapäeval tuleb heli ohjata mitte tehnoloogia ega jõu, vaid eetika abil. Selleks on vaja maailma kus keegi pole teistest märkimisväärselt valjuhäälsem ja kus kedagi ei suruta ähvarduste sunnil surmavaikusesse, vaid kus kõik võivad igapäevast elu elades ümiseda, vilistada, ja omavahel rääkida – ja kuulda teisi sedasama tegemas.
David Hendy “Müra, helid ja hääled.”
Laval ALEKSANDER EELMAA
(Eesti Draamateater)
Hääled raadios GARMEN TABOR jt
Lavastaja ja muusikaline kujundaja ARDO RAN VARRES
Original music for the play Mister Green (VAT Theatre)
MISTER
GREEN
Visual theatre for young people about the forest
Authors and dramaturgs: Giuditta Mingucci (theatre Elsinor) and Mihkel Seeder
Director: Helen Rekkor
Designer: Annamaria Cattaneo (Italy)
Video designer: Henry Griin
Composer: Ardo Ran Varres
Performing: Rauno Kaibiainen
Planned premiere March 29, 2017 in National Library Theatre Hall
Production is a part of the project Platform Shift+ and a co-operation between VAT Theatre and theatre Elsinor (Italy).
02.01.2017
CD Käidi ja külvati...tutvustav saade Klassikaraadios
“Tähelaps” on muinasjutt leidlapsest, kes arvatakse olevat pärit tähtede juurest. Vaene puuraidur võtab poisi oma perre ja laps kasvab teadmises, et ta on eriline. See ei mõju talle hästi. Ta on hoolimatu ja julm nii inimeste kui loomade suhtes. Katsumusrohketel eneseotsingutel saab ta kogeda oma pettekujutelmade purunemist, kõige kaotamist ja lõpuks tõelise ime sündi.
Sellest kujuneb rännak, mida ise läbi elada ei tea, kas julgeks ... kuid mis kutsub kaasa, mõtlema neile, kes on praegusel hetkel hädas. Vahel piisab vähesest, et inimene tagasi rajale aidata: piisab tähelepanust, hoolimisest, armastusest. Ja need on meis kõigis ju olemas?
Vormilt on “Tähelaps” varjuteatrilavastus, mille visuaalne ja mänguline teatrikeel virgutab noore vaataja kujutlusvõimet, toidab fantaasiat ja paneb mõtte liikuma pisut teistmoodi tajude abil.
Autor Oscar Wilde
Tõlkija Krista Kaer
dramatiseerija ja lavastaja Leino Rei
Kunstnik Marion Undusk
Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskujundaja, heli- ja valgustehnik Martin Meelandi
Lavatehniline juht Ragnar Veemaa
Nukumeistrid Kairi Rosenblad ja Ragnar Veemaa
Mängivad Kärt Reemann ja Helgur Rosental (Tartu Uus Teater)
Inspitsient ja abistav kätepaar Annemari Parmakson
Tallinna Muusikakeskkool 55. Kontsert Helikee B-majas
Heliloojad: Tiina Kiilaspea, Lea Gabral, Mati Kuulberg, Tarmo Lepik, Lepo Sumera, René Eespere,
Rein Rannap, Jüri Tamverk, Ville Kell, Anto Pett , Urmas Sisask, Margo Kõlar, Kaido Suss,
Priit Pajusaar, Mart Siimer, Mari Vihmand, Rauno Remme, Toomas Trass, Eerik Semlek,
Tõnu Kõrvits, Kerri Kott a, Helena Tulve, Tõnis Kaumann, Jüri Reinvere, Katri Rebane, Mari Amor,
Ardo Ran Varres, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Kairi Kosk, Kristjan Randalu,
Andrus Rannaääre, Ülo Krigul, Mihkel Kerem, Liis Viira, Liisa Hirsch, Maria Kõrvits, Evelin Seppar
09.11.2016
Originaalmuusika lavastusele Perekond Linden
John B. Priestley peredraama
Heas realistlikus laadis peredraama räägib laiemas mõttes aegade muutumisest, minevikuga leppimisest ja tuleviku määramise võimalustest.
Priestleyle iseloomulikult viib tegevus Inglise keskklassi perekonnaringi, seekord väikese ülikoolilinna ajalooprofessori Robert Lindeni koju. Nädalalõpuks isa 65. sünnipäeva tähistama kogunenud perekonnaliikmed toovad tahtmatult kaasa oma lahendamist vajavad mured ja probleemid, mis puudutavad ühiskonna valupunkte laiemalt. Teise Maailmasõja lõpp on süstinud kõikidesse põlvkondadesse uut teotahet, uusi mõtteid ja kavatsusi, kuid ka hirmu ja vajadust oma väärtushinnanguid muuta. Nagu see on ka tänapäeval.
Briti kirjandusklassiku John B. Priestley (1894-1994) romaanid ja näidendid on ammust aega ulatunud ka Eesti kultuuripilti. Vanemuise laval oli see autor viimati 1991. aastal, mil Jaan Tooming tõi lavale tema näidendi „Ma olen siin varem olnud“. Käesolev draama kuulub Priestley mahuka loomingu viimasesse perioodi (1947) ja jõuab Eesti lavale esimest korda.
Esietendus 1. oktoobril 2016 Vanemuise väikeses majas.
Tõlkija Liisi Erepuu Lavastaja Peeter Raudsepp Kunstnik Lilja Blumenfeld Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres Valguskujundaja Imbi Mälk
Osades Hannes Kaljujärv, Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Linda Kolde, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Marian Heinat, Karl Laumets
Peipsi serval Varnjas alustas Voronja galerii nädalavahetusel oma kolmandat hooaega. Sandra Jõgeva näitusele «Usu küsimus» siseneja näeb vanas paadikuuris kõigepealt plakatitena välja trükitud fotosid koos lühikeste intervjuudega.
Pildid ja tekst on küljendatud nagu meelelahutusajakirjanduses. «Mõned intervjueeritavad on sellised, keda avalikkus nii väga ei suhesta religiooniga,» ütles galerist Raul Oreškin.
Kümne plakatile trükitu hulgast tõi ta näiteks strippari ja laulja Marco Tasase ning kunstnik Rauno Thomas Mossi. Sandra Jõgeva on samuti üks neist, kes on oma usukuuluvuse näitusel teatavaks teinud ning ennast määratlenud kui luterlane ja geikristlane.
Lühikesed intervjuud
«Intervjuud koosnevad kolmest usku puudutavast küsimusest,» ütles Jõgeva. «Kõik nad räägivad oma sügavast sidemest usuga.»
Kas näitusel on midagi sellist, mis on tehtud usklike pilkamiseks? «Ma küll ei arva seda,» ütles väljapaneku koostaja.
Näitusel saab näha muudki. Tillukesse sahvrisse on paigaldatud installatsioon, mille keskmes on kristlusesse pöördunud ja oma kurja minevikuga hüvasti jätnud Olev Vase jutlus. Ta kutsub inimesi religiooni juurde ja selgitab, kuidas patusest elust lahti öelda.
Mehe jutlust saab kuulata kõrvaklappidega. Kui need pähe panna, näeb kuulaja vastasseinas peeglist, kuidas tema pea kohale tekib pühapaiste.
Installatsiooni «Taevane kuningriik» on Art Container ehk Tanel Saar, Janno Bergmann ja Kilian Ochs loonud aastal 2103. See koosneb kasutatud mulliümbrikutest meisterdatud neljast ristist, mida vaataja lähenedes hakkab masinavärk vuhinal täis puhuma.
Raimu Hanson, Postimees
11.06.2016
Originaalmuusika lavastusele "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee"
Lavastus jutustab eesti kirjaniku Karl Ristikivi nägemuse kaudu loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust. Katarina oli lihtne tüdruk, kes elas 14. sajandil Toscanas Siena linnas. Oma pühendumuse ja teisi teeniva vaimuga tõusis ta kõrgemale toonases ühiskonnas naisele määratud kohast. Temast sai paljude inimeste vaimne juht, kelle lihtsaid ja veendumust täis sõnu võtsid kuulda ka tolleaegse Euroopa vägevad vürstid. Kõigile, kes temaga kohtusid, andis ta lootust, et elu raskused ja kannatused saavad pühitsetud ja ka suurimad unistused täidetud, kui inimesel jätkub meelekindlust vastata oma südame kutsele. See on sõnum, mis on kohane igal raskel ajal.
Emajõe suveteater 2016
Lavastaja A. Dvinjaninov
20.05.2016
Uudisteose esiettekanne Wrocławis. Hums of Tallinn/Tallinna suminad
20. mail toimub tänavuses Euroopa kultuuripealinnas Wrocławis elektroonilise muusika õhtu, mille on kokku pannud noor helilooja Marianna Liik. Kontsert toimub 7. Tauron Musica Electronica Nova festivali raames ning esitleb muuhulgas kolme uudisteost heliloojatelt Ardo Ran Varres, Ekke Västri ning Marianna Liik. Festivali lõpetab Wrocławi uues kontserdimajas Tarmo Johannese ja Tammo Sumera osaluskontsert.
Tauron Musica Electronica Nova festival toimub Wroclawi uues kontserdimajas Rahvuslikus muusikafoorumis (Narodowe Forum Muzyki), mis ehitati valmis Euroopa kultuuripealinna aastaks. Festivalil esinejate seas on maailma üks juhtivaid nüüdismuusika ansambleid Ensemble Intercontemporain ja Wroclawi Filharmoonikud, mille sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad ka elektronmuusikud.
Marianna Liiki kava kuulub alaprogrammi „Linna heliportreed“, mille raames erinevate Euroopa linnade heliloojad on koostanud kogumiku oma kodulinna iseloomustavatest teostest.
„Mind huvitavad just need helid, mida pealiskaudsel kuulamisel ei märka. Tallinn, eriti vanalinn, on suurepärane koht, kus leida huvitavaid kõlapilte. Enda teose „Sissevaated aega ja ruumi” peamine muusikaline materjal pärinebki ühelt pühapäevaselt jalutuskäigult Tallinna vanalinnas,” räägib Marianna Liik kava koostamise lähtepunktidest. „Festivalil osalemine on suurepärane võimalus tutvustada Eesti heliloojate elektroakustilist muusikat. „Sound portrait of Tallinn” tutvustab Tallinna läbi eripalgeliste paikade: haiglate, vanalinna kirikute, kohvikute, sadamate, parkide. Need on kohad, kus erinevas vanuses inimesed erinevatel aegadel on suhelnud nii üksteise kui ka iseendaga. Tallinnas salvestatud helidel põhinevad kompositsioonid pärinevad aastatest 1999–2016,” tutvustab Liik projekti. „Linna suminad, löögid, tuksed, kahinad on saanud Eesti heliloojate teoste algallikaks. Erinevate heliloojate pilkude läbi vaadatakse inimese sisse nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Heliportree läbivaks teemaks on katked Lepo Sumera teosest „Südameasjad”. Sumerat võib pidada eesti elektroonilise muusika isaks. Kavas on kesksel kohal Margo Kõlari teos „Tornikellade laul”, kus kõlavad Tallinna vanalinna kümne kiriku 47 kella.”
Spetsiaalselt selleks festivali kontserdiks on loodud kolm uut teost – Ardo Ran Varrese „Tallinna suminad”, Ekke Västriku „Contact with Tallinn” ning Marianna Liiki „Sissevaated aega ja ruumi”.
Käidi ja külvati valguse seemneid, sest valgus hakkas võrsuma
Helilooja Ardo Ran Varres
Lavastaja Liis Kolle
Valguskunstnik Oliver Kulpsoo
Kostüümikunstnik Reili Evart
Helirežissöör Tammo Sumera
Jaanika Kilgi (sopran)
Taniel Kirikal (bariton/kontratenor)
YXUS Ensemble:
Mihkel Peäske (flööt/bassflööt)
Toomas Vavilov (klarnet/bassklarnet)
Peeter Sarapuu (fagott/kontrafagott)
Harry Traksmann (viiul)
Laur Eensalu (vioola)
Leho Karin (tšello, kunstiline juht)
Madis Metsamart (löökpillid)
“Käidi ja külvati valguse seemneid, sest valgus hakkas võrsuma”
Lavaline serenaad ühes vaatuses Artur Alliksaare tekstidele
(Esimene avalik sündmus Black Box Studios) Esiettekanne 9. aprillil 2016
“Käidi ja külvati…” on muusikaline valgusteater, mille inspiratsiooniallikas on öö. Painajad, nägemused, luulud, heiastused, varjud, värvid, hirmud, uneskõnd ja sonimine, uute maailmade avastamine, vanast loobumine, tung uue/ärkamise poole. Uni ühendab. Une ees oleme võrdsed. Võiks öelda, et öösel saab meist ühine kogukond: unekogukond. Päeval nähtu-kuuldu asub otsima teed alateadvuse lõpututes koridorides. On kaks kindlat asja meie elus: uni ja surm.
Artur Alliksaare tekstidest on helilooja ja lavastaja valinud ööteemalisi luuletusi. Tema metafoorne metakeelemäng on ülimalt musikaalne ja inspireeriv. Alliksaare tekstides on sageli esiplaanil kõlaassotsiatsioonid, kõneldakse ka tema tekstide “helilisest esmasusest”.
“Käidi ja külvati…” pole ooper. Ta on unenäolik, vaba vormiga stseenide jada, mis algab õhtuga ja jõuab välja hommikusse. Mis toimub meiega, kui me pole ärkvel? Kas meid seob nähtamatu kollektiivsus või lahustub unes iga indiviid lõputusse üksindusse? Teos on kavandatud tunnise kontsert-etendusena, mille fookuses on heli ja valgus, varjud, varjundid, valgussähvatused. Valguskujundusest saab lahutamatu osa tervikteosest. Laval on seitse muusikut ja kaks lauljat.Koostöös YXUS Ensemble'iga
Ardo Ran komponeeris originaalmuusika ja tegi helikujunduse festivalil toimunud rännak-lavastusele, mille lavastas Jaan Ulst.
www.valgusefestival.to.ee
11.09.2015
Originaalmuusika teledraamale "Mustad lesed"
Rež. A. Puustusmaa
Paprika/ERR 2015
04.08.2015
Originaalmuusika ja helikujundus lavastusele EKKE MOOR.
Autor: August Gailit
Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Iir Hermeliin
Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Lavavõitluse koreograaf: Tanel Saar
Valguskujundaja: Sander Põllu
EMTA Lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus valmib Kuressaare Linnateatri ja VAT Teatri koostöös.
Esietendus 30. juulil 2015 Kuressaare Sadamaaaidas.
Oktoobris ja novembris 2015 etendused Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis.
08.07.2015
Muusikaline kujundus lavastusele LIBAHUNT
Kokku saavad Kitzbergi „Libahunt” ja jakuudi šamaan
Sellel suvel lavastab Eesti tüvitekstiks peetava näidendi „Libahunt” Jakuutia tuntuim lavastaja Sergei Potapov (s. 1975). Sergei Potapov on šamaani lapselaps. Lõpetas 2004. aastal Moskva Riikliku teatriakadeemia lavastajana. Juba 2005. aastal sai Kuldse maski auhinna Eugène Ionesco näidendi „Macbeth” lavastamise eest. Ta on teinud üheksa filmi ja paarkümmend suurt lavastust.
„Libahundis” ütleb Tiina: “Hunt on vaba, teeb, mis tahab, armastab ja vihkab. Ja ta läheb teie seast, sest et ta teid põlgab!” Maailm jääb üha väiksemaks, vabadust jääb üha vähemaks... Kuidas näeb inimeste võõraviha mees, kes meie jaoks nagu teiselt planeedilt? Mida talle räägib August Kitzbergi tekst...? Kas lavastuses hakkavad lõõmama tuleriidad, kus põletatakse nõidu või kogeme hoopis ürgse, tänapäeval nii kergelt mahamängitava vabaduse puudutust? See kõik selgub eeloleval suvel.
Lavastus kannab kaubamärki R.A.A.A.M. ja esietendub 8. juulil Viinistu Kunstimuuseumis.
08.07(esietendus), Viinistu Kunstimuuseumis
Lavastaja Sergey Potapov (Jakuutia)
Kunstnik Ervin Õunapuu
Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskujundaja Priidu Adlas
Mängivad Kristiina Hortensia Port, Liisa Pulk, Martin Kõiv, Ivo Uukkivi (Draamateater), Kristo Viiding, Mari Lill (Draamateater), Piret Simson
23.03.2015
Helimustrid. Duo Toivo Sõmer ja Ardo Ran Varres
Uus koosseis nimega "Helimustrid" esines suvel 2014 Tartu Uues Teatris. Visuaali eest hoolitses Henry Timusk.
Helimustrid on improvisatsiooniline kooslus, mis otsib juuri rahvamuusikast.
Helid läbistavad reaalajas vee ning mustrid kuvatakse seinale.
02.03.2015
Esiettekanne: Avamäng "Vabariigi kodanikud"
EV 97. aastapäeva piduliku kontserdi avas A. R. Varrese avamäng "Vabariigi kodanikud"
31.01.2015
Originaalmuusika lavastusele Krabat. Tallinna Linnateater.
Meelis Vind, Mikk Murdvee ja Klaaspärlimäng Sinfonietta esitavad Ardo Rani Bassklarneti kontserdi "Awakening Bell"
27.11.2014
PÖFFi filmimuusikakontsert viis kokku eesti heliloojad ja välismaa produtsendid
ERR.ee kultuuriportaal kandis teisipäeva õhtul üle Eesti Raadio 1. stuudios toimunud PÖFFi filmimuusikakontserti, kus kõlas eesti heliloojate looming ning mille külalisteks olid välismaa filmitegijad ja produtsendid.
Juunis 2014 välja kuulutatud konkursile „Karujahile heli taha!“ osalejaid kutsuti üles looma kaasaegset helikujundust Eesti esimesele mängufilmile „Karujaht Pärnumaal." (Rež. J. Pääsuke)
Ardo Ran Varres jäi uue helirea võistlusel kolmandaks.
"Filmiarhiivi töötajaid paelus enim “Divisi” - autor Ardo Ran Varres - heliriba kaasaegne lähenemine ja diskreetne väljenduslaad."
(kultuur.err.ee)
R 11 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik
Klaaspärlimäng Sinfonietta, Meelis Vind (bassklarnet), dirigent Mikk Murdvee
Bach, Pärt, Kerem, Varres (esiettekanne − Bassklarnetikontsert)
KULLAKETRAJAD jutustab dokumentaalse loo ühe kentsaka, nähtamatu ent võimsa äriimpeeriumi sünnist, hiilgusest ja kadumisest. See on lugu filmistuudiost Eesti Reklaamfilm, ühe mehe peas sündinud ettevõttest, mis ainsana Nõukogude Liidus tootis reklaame. Peedu Ojamaa juhtimisel valmistasid sajad andekad nupumehed ja filmiloojad stuudio eksistentsi vältel tuhandeid reklaamfilme, mis üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes olid vahel sunnitud reklaamima ka olematuid asju. Need klipid vallutasid miljoneid südameid...