Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma

Helilooja Ardo Ran Varres
Lavastaja Liis Kolle
Valguskunstnik Oliver Kulpsoo
Kostüümikunstnik Reili Evart
Helirežissöör Tammo Sumera
Jaanika Kilgi (sopran)
Taniel Kirikal (bariton/kontratenor)
YXUS Ensemble:
Mihkel Peäske (flööt/bassflööt)
Toomas Vavilov (klarnet/bassklarnet)
Peeter Sarapuu (fagott/kontrafagott)
Harry Traksmann (viiul)
Laur Eensalu (vioola)
Leho Karin (tšello, kunstiline juht)
Madis Metsamart (löökpillid)

"Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma"
Lavaline serenaad ühes vaatuses Artur Alliksaare tekstidele.

“Käidi ja külvati…” on muusikaline valgusteater, mille inspiratsiooniallikas on öö. Painajad,
nägemused, luulud, heiastused, varjud, värvid, hirmud, uneskõnd ja sonimine, uute maailmade
avastamine, vanast loobumine, tung uue/ärkamise poole. Uni ühendab. Une ees oleme võrdsed.
Võiks öelda, et öösel saab meist ühine kogukond: unekogukond. Päeval nähtu-kuuldu asub otsima
teed alateadvuse lõpututes koridorides. On kaks kindlat asja meie elus: uni ja surm.
Artur Alliksaare tekstidest on helilooja ja lavastaja valinud ööteemalisi luuletusi. Tema metafoorne
metakeelemäng on ülimalt musikaalne ja inspireeriv. Alliksaare tekstides on sageli esiplaanil
kõlaassotsiatsioonid, kõneldakse ka tema tekstide “helilisest esmasusest”.

“Käidi ja külvati…” pole ooper. Ta on unenäolik, vaba vormiga stseenide jada, mis algab õhtuga ja
jõuab välja hommikusse. Mis toimub meiega, kui me pole ärkvel? Kas meid seob nähtamatu
kollektiivsus või lahustub unes iga indiviid lõputusse üksindusse?
Teos on kavandatud tunnise kontsert-etendusena, mille fookuses on heli ja valgus, varjud,
varjundid, valgussähvatused. Valguskujundusest saab lahutamatu osa tervikteosest. Laval on
seitse muusikut ja kaks lauljat.

Koostöös YXUS Ensemble'i, Black Box Studio, SA NUKU ja Viimsi Vallavalitsusega

Fotode autor Gabriela Liivamägi

/.../ Eriti sügava mulje jättis mulle Varrese serenaad. Kuigi teost ei saa pidada süžeeliselt narratiivseks, kuna moodustus pimeduses otseselt seostamata piltidest, pakkus see pinget. Pinge tekitajaks võib kindlasti pidada teose mitmekihilisust, kunstiliste vahendite (valgus, tekst, muusika, kostüümid, liikumine) kombineerimisel loodud tähendustasandeid - muusika abil anti tekstile uus tähendus, valguse ja varjude mängu kaudu sai lisatähenduse muusika jne (tähenduse all ei tohiks mõista üksnes semantilist tähendust). Samuti võib rääkida huumori ja tõsiduse samaaegsest kohalolust, mis on üsna harv nähtus, kuna neid peetakse millegipärast teineteist välistavaks. Eri kunstiliigid olid kõnealuses teoses maitsekalt ja vaimukalt ühendatud, töötasid terviku nimel ega hakanud üksteist n-ö tühistama, mis seda laadi teoste puhul võib juhtuda. /.../

Saale Konsap, muusikateadlane.
Ajakiri Muusika, Juuli 2016.
 

Käidi ja külvati...arvustus TMK-s